Arhitektide liit tegi Rakvere linnasüdame planeeringu maatasa | Eesti

Tere tulemast Rakvere linna südamesse, kus arhitektide liit on teinud planeeringu maatasa. See skandaalne sündmus on tekitanud suurt kõneainet üle kogu Eesti, kui arhitektide loodud linna südame planeering on linnapildist täielikult eemaldatud. See on tekitanud palju segadust ja pahameelt kohalike elanike seas ning tekitanud küsimusi seoses arhitektide liidu tegevusega. See lugu on tuletanud meelde, kui oluline on, et linnade planeerimine oleks läbipaistev ja kohalike elanike huvidest lähtuv.

Rakvere linnasüdames asuva Tsentrumi ostukeskuse asemele planeerib suurärimees Oleg Gross koostöös linnaga uut kompleksi, mille väljapaistvam osa on 16-korruseline elu- ja ärihoone.

Arenduse raames on plaanis lammutada 1910. aastal ehitatud telliskivimaja ja maadevahetuste tulemusena rajada sellele kohale tankla, mis praegu asub maja kõrval.

Eesti Arhitektide Liit tegi linnavoliniku Laila Taluniku palvel eksperdiarvamus Rakveres koostamisel oleva detailplaneeringu “Lai tn 21 kinnistu ja
seda ümbritseva ala detailplaneering” kohta.

ERR avaldab eksperthinnangu täismahus.

1. Eksperdiarvamuse objekt

Rakvere linnas Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering.

2. Eksperdiarvamuse tellija ja tema eesmärk

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) poole pöördus Rakvere elanik Laila Talunik, kes soovis EALilt eksperdiarvamust Rakvere Lai 21 kinnistu seda ümbritseva ala detailplaneeringu kohta (vt täpsemalt p 4. Sissejuhatus).

3. Eksperdid

Eksperdiarvamuse on koostanud EALi liikmed arhitektid Tõnis Arjus, Tõnu Laigu ja Toomas Paaver. Eksperdiarvamuse põhimõtted arutas läbi EALi eestseisus.

4. Sissejuhatus
Viimastel nädalatel on aktiivsemalt meedias ja sotsiaalmeedias tähelepanu köitnud petitsioon ettepanekuga säilitada Rakvere linnas Lai tn 25 väärtuslik punastest tellistest hoone. Hoone säilitamist toetab ka kehtiv Rakvere üldplaneering.

EAL juhib siinkohal tähelepanu, et ajaloolise hoone lammutamise näol on tegu vaid ühega mitmest problemaatilisest ettepanekust, mida soovitakse teha koostamisel oleva Lai tn 21 kinnistu detailplaneeringu lahendusega. Siinse eksperdiarvamuse eesmärk on analüüsida planeeringuala ja planeeringu eesmärkide kooskõla Rakvere strateegiliste sihtide ja hea ruumiplaneerimise tavaga, anda hinnang planeeritavale ruumikvaliteedile ning soovitused
edasiseks tegevuseks.

Kolm aastat tagasi algatas Rakvere volikogu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mille eesmärgiks on tihendada linna südant mitmekesise funktsionaalsusega. Rakvere linnakeskuse tihendamine on oluline samm linna arengus. Kvaliteetse ruumi põhimõtete alusel tihendatud südalinnast oleks võimalik kavandada elujõuline ja meeldiv elu- ja töökeskkond, kus on
mõeldud ka vaba aja veetmise võimalustele. Eriti oluline on ajaloolise linnasüdame elavdamine, et vältida linnasüdame tühjenemist linna äärealale rajatud ostukeskuste tõttu.

Tänane kavandatud detailplaneeringulahendus proovib seda saavutada küll funktsionaalselt ja liiklustehniliselt, kuid tähelepanuta on jäänud enamus kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Veel enam, kavandi kohaselt kahjustatakse ka olemasolevaid väärtusi. Kavandatud lahendus ei haaku ajaloolise linnasüdame ruumiliste põhimõtetega, vaid kasutab pigem linnaväliste kaubanduskeskuste tüpoloogiat, kahjustades sellega oluliselt südalinna avalikku ruumi ja teisi positiivseid eesmärke, mida väidetavalt soovitakse tagada. Tänase detailplaneeringu kavandi kohaselt ei ole erinevalt üldplaneeringuga sätestatust ette nähtud arhitektuuri-võistluse läbiviimist ega toodud kaalutlust võistluse ärajätmise põhjenduseks.

Ekspertide arvates on kavandatava arenduse maht ja Rakvere linnaruumile avalduv mõju sedavõrd suur, et tegu oleks ühe olulisema arhitektuurivõistlusega kogu linnas pika aja jooksul. Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering teeb ruumiliselt väga kaaluka otsuse, seega peab nõutud arhitektuurivõistlus kindlasti olema avalik.

5. Asukoht

Koostatava detailplaneeringu ala paikneb kvartalis, mida piiravad F. G. Adoffi, Laada, Vilde ja Lai tänavad. Tegu on keskse asukohaga, kus paikneb nii Rakvere bussijaam, kaubamaja kui ka ajalooline Rakvere turuhoone. Planeeringulahenduse eesmärk keskendub peamiselt tänase Tsentrumi hoone asemele uue ja suurema ostukeskuse rajamisele, millega koos soovitakse rajada ka 16-korruseline kõrghoone. Lisaks ostukeskusele soovitakse rajada nii büroopindasid kui ka kortereid. Koos hoonestuga soovitakse muuta ka ümbritsevat liikluskorraldust (eelkõige Laial tänaval, kuhu on tehtud ettepanek rajada ringristmik hoone teenindamiseks ja tanklasse juurdepääsuks).

Üldplaneering näeb alale ette ärimaa ja transpordimaa juhtotstarbed. Kvartali keskelt jookseb läbi planeeritav puiestee, mis on kavandatud jätkuma piki Seminari tänavat. Puiestee on keskne avalik ruum, mis ühendab kõnealuse kvartali keskväljakuga. Linna kehtiv arengukava näeb ette lisaks Seminari tänava pikendusele olulise ühendusena ka Laia tänava liikumissuuna jalakäijatele. Selle rolli suurenemist on näha juba täna tänu riigigümnaasiumi rajamisele ja veel enam koos Arvo Pärdi muusikamaja rajamisega.

6. Detailplaneeringust ja eskiisprojektist

6.1. Linna strateegilised sihid
Detailplaneeringu seletuskirjas rõhutatakse linna üldisi strateegilisi sihte aastaks 2030:
• kesklinna väljaarendamine äri- ja kultuurikeskuseks. Kesklinn on tulvil inimesi,
keskkond on atraktiivne ja mitmekülgne ning jalakäijasõbralik;
• elamuturul on valida erinevatele maitsetele ja nõudmistele vastavaid kodusid (aedlinna eramutest kesklinna korteriteni);
• linna liiklusskeem on loogiline ja hästi toimiv ning jalakäijate prioriteediga. Lisaks väljaehitatud ja heakorrastatud kõnni- ja kergliiklusteedele on ka linnatänavad ja liiklussõlmed rekonstrueeritud;
• kesklinna elavdamine on seatud esimeseks prioriteetsemaks eesmärgiks koostöös linnavalitsuse ja erasektoriga. Kvaliteetse elukeskkonna arendamisel on aastaks 2025 püstitatud eesmärgiks kesklinna tihendamine ja linnale kuuluvate kruntide ülevaatamine ning analüüs. Vajaduse realiseerimine terviklikuma ja ühtsema linnasüdame saamiseks. Linna üldise arengu eesmärkide saavutamisel on oluliseks peetud elamuehituseks sobivate alade ja kruntide planeerimine.

Tegemist on oluliste sihtidega, millega tuleb detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada. Detailplaneering on koostatud tuginedes arhitektuuri eskiislahendusele. Kuna detailplaneeringuga ei ole ette nähtud arhitektuurivõistluse korraldamist, siis võib võtta detailplaneeringu juures olevat eskiisi kui lahendust, millega soovitakse peale planeeringu kehtestamist minna ehitusprojekti koostamise etappi. Sellest tulenevalt on siinses analüüsis
hinnatud korraga nii detailplaneeringu kui ka selle aluseks oleva eskiisprojekti lahendust.

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu koostamise alus.
Rahandusministeerium on 22.05.2023 saadetud kirjas avaldanud põhjaliku arvamuse planeeringulahenduse üldplaneeringule mittevastavuse kohta ja liiga ulatusliku üldplaneeringu muutmise kohta. Kõike sealtoodut praegune ekspertiis kordama ei asu, kuid viidatud on olulisematele vastukäivustele arengudokumentidega, sealhulgas üldplaneeringuga.

6.2 Üldine linnaehituslik lahendus

Mitmefunktsionaalse südalinna keskuse linnaehitusliku lahenduse kandev roll peab olema atraktiivne, hästi ligipääsetav ja kutsuv linnaruum. Otsuses, millega volikogu detailplaneeringu vastu võttis, ja järgnevates meediakommentaarides on viidatud 15 minuti linna kontseptsioonile. Ühtlasi on volikogu otsuses rõhutatud, et “ette on nähtud avaliku linnaruumi atraktiivsuse suurendamine.” Samamoodi on linna arengukavas ja üldplaneeringus rõhutatud
kesklinna jalakäijasõbralikkust. See eeldab, et nii funktsionaalne kui esteetiline lahendus on läbimõeldud igast ilmakaarest ning uus rajatav tervik panustab aktiivse linnaruumi tekkele ning tagab meeldivad ja turvalised jalakäijate liikumisteed.

Üldistatult on praeguses lahenduses kavandatud hoonele klassikaline sissepoole pööratud lahendus, mis ei aktiveeri ümbritsevat linnaruumi. See tähendab, et hoone kasutaja on suunatud hoonesse ja pääseb erinevatele kasutusfunktsioonidele ligi seestpoolt. Hoone perimeeter on suletud ja mõjub suures osas tehnilist laadi tagaküljena. Selline lahendus on vastuolus
kaasaegse linnaplaneerimise põhimõtetega, mille eesmärk on hoonestus-lahenduste abil kogu südalinna avaliku ruumi aktiveerimine ja ka turvalisuse tõstmine. Sissepoole pööratud ostukeskused südalinnas pigem vähendavad ruumi inimsõbralikkust ja turvatunnet.

Kavandatavas hoones moodustab suure osa mahust parkimismaja. Ligi pool hoone mahust esimese korruse tasapinnal on parkimiskorrus. Esitatud eskiisi kohaselt on ligi 180m hoone lõunapoolsest perimeetrist kavandatud parkimiskorruse tõttu nö surnud seinana. Lisaks parkimismaja esimese korruse tasapinnale jätkub valdavalt sissepääsudeta ala piki planeeringuala keskset promenaadi. Kõrguste vahede tõttu on sinna kavandatud palju
tugimüüre ning hoone fassaad on pikalt ilma sissepääsudeta. Kuigi promenaadi äärde on kavandatud ostukeskuse poed, siis eskiisi kohaselt pääseb poodidesse vaid hoonest seest poolt, mitte avalikust ruumist.

Parkimiskorruse fassaadi liigendamiseks on eskiisprojektis joonistatud osaliselt parkimismajja kuue parkimiskoha asemele paar väikest kohvikut, mis avanevad promenaadi poole, kuid mis ei muuda suurt pilti ning mille rajamise kohustus ei ole detailplaneeringus üheselt kirjeldatud.

Arvestades, et planeeringu peamine eesmärk on elustada südalinna ja suurendada 15 minuti linna põhimõtteid, jääb arusaamatuks sellise parkimismahu kavandamine, eriti mõeldes sellega kaasnevale negatiivsele mõjule ümbritseva avaliku ruumi suhtes. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on normatiivne parkimiskohtade arv 399. Arvestades, et tegu on linnakeskusega, tuleb seda võtta kui maksimaalset võimalikku kohtade arvu st alati võib kavandada ka vähem
kohti (vastavalt EVS 843:2016, Linnatänavad). Seega on antud juhul võimalik kavandada kinnistule ka oluliselt vähem parkimiskohti ning mitte soodustada autokasutuse tõusu südalinna suunal.

6.3 Arhitektuurivõistluse vajadus

Nii eskiisprojekti kui ka detailplaneeringu lahendusel on olulisi vajakajäämisi linna
strateegiliste sihtide saavutamisel. Veelgi enam, lahendused töötavad eesmärkidele vastu. Seda on võimalik vältida, kui ala tervikuna läbi analüüsida ja alternatiivsete lahenduste abil läbi joonistada. Parim võimalik viis selleks on viia läbi avalik arhitektuurivõistlus kogu alale, et leida kinnistutele erinevaid linnalisi lähenemisviise ja valida neist parim. Kehtivas üldplaneeringus on küll viidatud arhitektuurivõistluse kohustusele, kuid detailplaneeringu
lahenduses arhitektuurivõistlust ei mainita.

Selleks, et võistlus oleks piisavalt tulemuslik, tuleks see korraldada enne detailplaneeringu lõpliku lahenduse kinnitamist, et võistlusega oleks võimalik erinevaid linnaehituslikke lahendusi pakkuda. Hetkeolukorras on eskiislahendusest lähtuv detailplaneering liialt piirav ning jätab sisse olulised vajakajäämised linnaruumilisse ja logistilisse tervikusse. Sel kujul
kehtestatud detailplaneering takistaks või isegi välistaks mõistlike lahenduste leidmise ka hilisemas töös.

6.4 Korruselisus ja tihedus

Vastavalt detailplaneeringu vastuvõtmise otsusele “lubab Rakvere linna üldplaneering planeeritavale alale ehituskõrguseks kuni neli korrust. Planeeritav tegevus ei ole kooskõlas Rakvere linna üldplaneeringuga. Algatatav detailplaneering on seega planeerimisseaduse §142 tähenduses üldplaneeringut muutev detailplaneering”.

Detailplaneeringuga kavandatud 16-kordne kõrghoone on planeeritud alale, mis on üldplaneeringu kohaselt olemasolevate ühe-kahekordsete hoonete maa-ala. Seega on tegu mitte vaid üldplaneeringut täpsustava kohandamisega vaid väga olulise ja põhimõtteliselt sellega vastuolus lahendusega. Lisaks sätestab üldplaneering piirkondade ehitustihedused. Hoonestusintensiivsuselt on üldplaneeringuga antud alale ette nähtud FAR 0,4 (FAR –
hoonestustiheduse näitaja – hoone põrandapindala suhe kinnistusse). Eskiisi seletuskirja kohaselt on projekteeritud hoone tihedus ca 2, mis on enam kui neli korda suurem tihedus kui üldplaneeringus lubatud.

Kehtivas linna üldplaneeringus on paika pandud hoonete kõrguslik paiknemine. Võimalikuks kõrghoonete asukohaks on määratud Seminari tänava äärne ja Seminari tänava pikenduse äärne kuni Vilde tänavani. Selles on oma loogika, kuna planeeringuala keskne promenaad ja Seminari tänav on tulevikus kavandatud ühendada oluliseks lineaarseks avalikuks ruumiks, nii et
kõrghoone sidumine selle ruumiga on mõistlik.

Detailplaneeringuga antud lahenduses on kõrghoone paigutatud Laia tänava äärde, kus hoone ümber ei jää tema mastaabiga vastavalt piisavalt avalikku esinduslikku ruumi, samuti ei suhestu hoone ümbritseva hoonestuslaadiga. Laia tänava hoonestus on valdavalt kolme kuni neljakordsed elamud. Tänava samal küljel paikneb ka lammutada soovitav ajalooline tellistest
hoone. Kõrghoone ette on rajatud inimeste loomulikku liikumist takistav ringtee, mis suundub parkimismajja. Sisuliselt paikneb kõrghoone esikülg maja tagahoovis, teeninduspääsude kõrval.

6.5 Ajaloolise hoone lammutamine

Ajalooline Lai tn 25 hoone on üldplaneeringus sätestatud kui “väga väärtuslik hoone”. Selliseid objekte ei ole linnas palju, mis ilmselgelt muudab hoone säilivuse ja integreerimise uude linnaruumilisse konteksti oluliseks. Hoone kinnistu on vastavalt detailplaneeringu joonisele “Maakorralduslike toimingute läbiviimise etapid” kohaselt üle antav Rakvere linnale. Kinnistule ei ulatu otseselt ei liiklusmaa ega tankla funktsioon, mistõttu jääb arusaamatuks hoone lammutamise vajadus. Tuleb siiski rõhutada, et ajaloolise hoone heaks integreerimiseks terviklikku lahendusse tuleb sellele ka tähelepanu pöörata. Isegi kui detailplaneering sätestaks ajaloolise hoone säilimise, on käesoleva eskiisprojekti kohaselt väärtusliku hoone külje alla kavandatud üledimensioneeritud ringtee ning ligipääs ostukeskuse tagaküljele sissepääsudega parkimismajja. Lisaks on ajaloolise hoone ja ostukeskuse parkimismaja vahele kavandatud tankla. Kindlasti ei ole tegu läbimõeldud ja väärika linnaehitusliku terviklahendusega. Ajaloolise hoone säilitamine ja kasutuselevõtt rikastab ja mitmekesistab kogu linnaruumi.

6.6 Lai tänav ja lisanduv ringristmik

Linna arengukavas on olulise arengusuunana riigigümnaasiumi ja Arvo Pärdi muusikamaja rajamise tõttu esile toodud Laia tänava väljaehitamist kui olulist jalakäijate suunda keskväljaku ja Vabaduse väljaku vahel. Kavandatud planeeringulahendus töötab sellele vastu nii oma arhitektuurse, funktsionaalse kui ka liikluslahendusega. Planeeritavat ringristmikku saab
lahendada tunduvalt kompaktsemalt ja ilma linnaruumi inimsõbralikkust kahjustamata. Kujundlikult võib öelda, et ristmiku praegune lahendus teeb 21. sajandi linnakeskuse 20. sajandi äärelinnaks.

Hoone edelapoolne külg on kavandatud täielikult kui teenindusala, kust pääseb läbi mitme sissepääsu autoga parkimismajja. Maja ette on planeeritud uuendatud tankla. Lisaks juurdepääsuteele on ristumine Laia tänavaga kavandatud ringristmikuna. Selle vajadus jääb arusaamatuks, kuna vajalikud pöörderaadiuseid on võimalik tagada ka lihtristmikuga või
tunduvalt väiksema ringiga. Ringristmiku tõttu tekib lahenduses otse elamute ette ulatuslik liiklusmaa, millega katkestatakse ka sirgjooneline jalakäijate liikumine piki Laia tänavat. Lai tänav on aga oluline liikumissuund südalinna, eriti arvestades, et tänava teises otsas paikneb uus riigigümnaasium. Mitmel põhjusel peaks kõnniteid lisaks otsesuunalisuse tagamisele ka laiendama. Ka linna arengukava näeb ette Laia tänavat kui olulist jalgsi käimise suunda:
“…esimeses järjekorras ehitada välja Vabaduse tn 2 väljak ja renoveerida Pauluse kirik. See tekitaks uue sõlmpunkti ning sihtkoha keskväljakult liikumisel. See tähendaks ka Laia tänav renoveerimist, et ühendus jalakäijale sujuv ning meeldiv oleks”. Arengustrateegia tegevusena on eraldi välja toodud järgnev: “T.3.1.6 Vabaduse väljaku ning muusikamaja väljaehitamine ning jalakäijate ühenduse loomine Keskväljakuga.”

Kavandatav planeeringulahendus töötab sellele vastu mitmel moel, seda nii kavandatava liikluslahenduse kui ka tänavalt nähtava ulatusliku parkimismaja tumma fassaadi tõttu. Juhul kui lammutatakse ka ajalooline punastest tellistest hoone, siis jääb tänaval jalutajale veelgi enam silma planeeritava parkimismaja maht ja tehniline ligipääs. Sellega väheneb veelgi atraktiivse ja funktsionaalse väikeäridest palistatud Laia tänava võimalus. Süveneb tänava tehniline ilme ja ebameeldiv linnaruumi kogemus.

Kokkuvõtvalt ei ole ulatuslik liiklusmaa, katkestatud jalakäijate ligipääsud, pikk ja akendeta parkimismaja maht ja tankla aktiivsele kesklinna ruumilisele lahendusele omane aga seda soosiv vaid meenutab äärelinna ostukeskust. Tegemist on lahendusega, mis ei haaku ajaloolise linnasüdamega ega väärtusta ümbritsevat keskkonda. Lahendus läheb vastuollu ka Rakvere
liikluse arengukava põhimõtetega: “Kesklinn on inimestest tulvil, siinne keskkond on atraktiivne ja mitmekülgne ning jalakäijasõbralik”; “Linna liiklusskeem on loogiline ja hästi toimiv ning jalakäijate prioriteediga.”

7. Kokkuvõte ja soovitused

Eesti Arhitektide Liit tutvus detailplaneeringu lahendusega ja analüüsis seda nii Rakvere linna arengusihtide kui ka kvaliteetse ruumiplaneerimise tavade kontekstis. Eesti Arhitektide Liit hindab kõrgelt ja toetab Rakvere linna ambitsiooni linnasüdant aktiveerida ja südalinna arendusi toetada, mis omakorda soodustab linnakeskuse mitmekesist kasutust nii elu- kui töökohana ning ihaldusväärse sihtkohana külalistele. Rakvere linnaruumis pole käsitletavast alast olulisemat kohta, mistõttu lasub nii kohalikul omavalitsusel, arendajal kui ka arhitektkonnal vastutus, et tagada siin läbimõeldud ja terviklik linnaehituslik lahendus. Kvaliteetne, kestlik ja inimsõbralik keskus Rakvere südalinnas on
väärtus kogu Eestile.

Seetõttu teeb EAL ettepaneku Rakvere volikogule täiendavalt kaaluda eelpool esile toodud vajakajäämisi ning viia läbi avalik arhitektuurivõistlus, et kaaluda rohkem võimalikke ruumikvaliteedi eesmärgist lähtuvaid ruumilisi lahendusi. Lahenduste kaalumisel on oluline seada esikohale keskkonna atraktiivsus, jalakäijate liikumise sujuvus ja turvalisus, aktiivne tänavaruum ja hoonefront, ümbritsevate tänavate inimmõõtmelise liikumiskeskkonna aktiveerimine ja hea avalik ruum kui selle kandja. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata Laia tn liikluslahendusele, ärikeskuse parkimise korraldusele ja selle negatiivse mõju vähendamisele avalikus ruumis ning ajaloolise väärtusliku hoone integreerimisele linnaehituslikku tervikusse. Lahendusega tuleb toetada enam linna sihti ühistranspordi, jalgsi käimise ja jalgrattakasutuse kasvu tagamiseks.

Olulisemad ruumilised soovitused, mille põhjal täpsustada detailplaneeringu sisu ja lahendused:
• viia läbi avalik arhitektuurivõistlus vastavalt eelnevate põhimõtete alusel koostatud võistlusülesandele, eelistatult enne detailplaneeringu kehtestamist, et võistluse võidutöö võtta nii detailplaneeringu kui ka tulevase hoone ehitusprojekti aluseks;
• loobuda kõrghoone rajamisest käsitletavale arengualale, kuna see ei lähe kokku Rakvere üldplaneeringu ruumiliste põhimõtetega ning kõrghoonestuse ala muutmine on põhjendamatu;
• kavandada selgelt hoone esimese korruse avanemine paljudest ustest ja erinevatest külgedest otse väliruumi tänavatasapinnas;
• viia parkimine maa alla, andes sellega äripindadele ruumi tänavatasapinnas ning
ühildada maa-aluse parkimise otstarve võimalusega kasutada seda varjumiskohana;
• luua seoseid ning liigendada hoonestuse ja väliruumi struktuuri lähtuvalt olemasolevast tänavavõrgustikust, sh Lai tn, keskne jalakäigu promenaad, Veski tn siht;
• tagada otsene, mugav ja turvaline liikumine jalakäijatele piki Laia tänava mõlemat äärt, sh leida seda takistavale ristmikule kompaktsem lahendus;
• EAL näeb vajadust ja teeb Rakvere linnale ettepaneku koostada täiendav
liikuvusuuring, et hinnata kavandatava lahenduse haakumist linna liikuvuse
strateegiliste põhimõtete ja 15 minuti linna kontseptsiooniga;
• säilitada Lai tn 25 hoone ning integreerida see uude ärikeskuse terviklahendusse.

Kokkuvõtlikult leiab EAL, et Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamisel praegusel kujul oleks tugev negatiivne mõju kogu Rakvere linnaruumile.

Kokkuvõttes on Arhitektide Liidu Rakvere linnasüdame planeeringu kriitika tõstatanud olulise teema linna planeerimisel ja arengus. Selle tulemusena on oluline leida tasakaal arhitektide visioonide ja kohalike elanike vajaduste vahel, et tagada linna areng jätkusuutlikus ja kaasavas suunas. Samuti tuleks arvestada kohaliku kogukonna arvamust ja kaasata neid planeerimisprotsessi, et luua parem ja säästlikum linnakeskkond. Loodame, et antud olukord õpetab kõigile osapooltele olulisi õppetunde ning aitab tulevikus vältida sarnaseid probleeme.