Arhitektide liit on hoonetele varjendi lisamise nõuet kaua oodanud | Eesti

Eesti Arhitektide Liit on ammu oodanud hoonetele varjendi lisamise nõude kehtestamist. See otsus on oluline samm hoonekaitses ning arhitektuuri edendamisel Eestis. Varjendid mitte ainult ei paranda hoone visuaalset väljanägemist, vaid pakuvad ka praktilist kasu, kaitstes hooneid ilmastiku kahjulike mõjude eest ning pikendades nende eluiga. Arhitektide Liit usub, et varjendite lisamise nõue aitab säilitada ja tõsta Eesti hoonestuse kvaliteeti ning tagab meie arhitektuuripärandi kestvuse tulevastele põlvkondadele.

Arhitekt Margit Mutso ja Liveni nõukogu liige Andres Aavik pooldavad plaani lisada hoonetele varjendi ja varjumispaiga rajamise nõue. Arhitektide liit on juba 20 aastat rääkinud varjendisüsteemi vajalikkusest, ütles Mutso.

Margit Mutso ja Andres Aavik ütlesid reedel raadiosaates “Uudis+”, et hoonetele varjendi nõude lisamise plaan on mõistlik ja vajalik.

“Selge on see, et see oht, mida me pidasime võib-olla aastaid tagasi ebatõenäoliseks, on peale Ukraina sõja algust väga selged mõõtmed saanud. Talupoja mõistus ütleb, et asjaga tuleb tegeleda enne kui maja põlema läheb. Ma arvan, et plaan on mõistlik,” ütles Aavik.

Ta lisas, et varjendite nõudes on väga palju nüansse, kuid tema sõnul on hea, et plaan töötatakse välja koostöös erialaliitudega.

Margit Mutso sõnul on antud nõuet arhitektide poolt juba kaua oodatud. “Meie poolt vaadates on see igati positiivne. Lõpuks ometi, ma ütleks. Kaks aastat oleme vaadanud praktiliselt tühja ja oodanud, et äkki ikkagi ei juhtu midagi,” sõnas Mutso.

“Praegu on näha, et see, mis toimub Ukrainas, on kohutav ja loodame, et seda ei juhtu siin. Aga igal juhul peame olema valmis. Ma tuletan meelde, et Arhitektide Liit on 20 aastat rääkinud sellest, et me peaksime mõtlema varjumise ja varjendisüsteemi peale,” lausus Mutso.

Andres Aaviku sõnul pole nõudes tehniliselt midagi ületamatut. “Meil on väga palju erinevaid regulatsioone, millega ehitajad ja arendajad peavad arvestama. Nii-öelda betooni raua lisamine ja tehnosüsteemide lisamine – siin ei ole midagi üle jõu käivat,” sõnas Aavik.

Ta lisas, et lisanõue tõstab kindlasti ehitushinda, mille peavad kinni maksma elanikud ja rentnikud.

Margit Mutso sõnul nõue arhitektide tööd oluliselt ei mõjuta. “Ainus, mis teeb võib-olla selle keerulisemaks, on see, et varjendis peab olema kaks väljapääsu. Hea oleks, kui need tuleksid majast eemale, et kui maja kokku kukub, siis väljapääsud ei jääks majade alla,” lausus Mutso.

Mutso ütles, et ka arhitektide liidus on arutatud, et peaks ära kaotama takistused, mis ei lase elanikel varjendeid ehitada. Eelkõige puudutab see üldplaneeringute ja detailplaneeringute nõudeid. Mutso sõnul peaks tingimusi lõdvendama.

“See võiks olla esimene käik. Kui tuleb juttu sellest, et riigil ei ole raha, siis eelkõige peaksime tegema tingimused, et arendajatel ja elanikel endal oleks võimalus neid varjendid rajada,” sõnas Mutso.

Ta lisas, et varjendeid ei pea ehitama maa alla. “Varjendeid ei pea tegema tingimata maa alla. On erinevat tüüpi varjendeid. Nõrgema klassi varjendi võib teha ka maa peale. Lihtsalt on oluline, et tal ei ole aknaid, ta on betoonseintega ja peab lööklainele vastu,” ütles Mutso.

Aaviku sõnul võiks otsida keskteed, kuidas toimida hoonete korral, mis on juba ehitusjärgus.

“Ehitusloa saanud projekt võib olla juba ehituses. Sellisel juhul tuleks neid käsitleda siiski kui olemasolevaid ehitisi ja otsida keskteed, kas siis varjumiskoha näol või lõdvendatud meetmetega varjendi näol,” sõnas Aavik.

Eesti Arhitektide Liidu rõõm on suur, et nende kaua oodatud ettepanek hoonetele varjendi lisamise nõude kohta on lõpuks vastu võetud. See on oluline samm parema ja efektiivsema linnaruumi loomise suunas ning aitab tagada inimeste mugavust ja ohutust hoonete ümbruses. Arhitektide liit jätkab kindlasti tööd säästliku ja jätkusuutliku linnaplaneerimise ning arhitektuurse keskkonna arendamise nimel, et meie linnad oleksid avatumad, ilusamad ja funktsionaalsemad.