Arheoloog: mullu oli põnevaim leid 5000-aastane talb | Ajalugu

Tere tulemast Eestisse! Arheoloogid on suutnud avastada mõne üllatavalt põneva leiu meie maa ajaloost. Möödunud aastal avastati üks erakordne aare – 5000 aastat vana talb. See leid on pannud meie ajaloolased ja teadlased põnevusest hullumiseni ning pakub palju uusi teadmisi ning küsimusi meie esivanemate kohta. See leid on aidanud valgustada meie maa iidset minevikku ning muuta meie arusaama sellest, kuidas meie esivanemad elasid ja kuidas meie maa arenes. Tule ja avasta seda põnevat ajaloolist leidu oma silmaga!

Tallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust pärit väike metallist lõikeriist ehk talb.

“Eelmisel aastal toimus umbes 220 arheoloogilist uuringut üle Eesti. Nendest valiku tegemine on väga raske,” kirjeldas Kadkas näituse sündi saates “Terevisioon”. Lõplikku valikusse jõudis 17 objekti kõikjalt Eestist, nii pääste- kui ka teaduslikelt kaevamistelt.

Mullu toimusid ühed suuremad kaevamised Tallinnas, Reaalkooli spordiplatsil. “See oli Karjavärava eeslinn keskajal ja 18.–19. sajand oli selle koha peal linnakindlustus. Selle linnakindlustuse all need keskaegsed kihid olid ilusti alles,” tõi Kadakas esile.

Just Reaalkooli kaevamiselt pärineb tema sõnul mitu põnevamat leidu. Näiteks tuli seal maapõuest välja 13. või 14. sajandi Veneetsia klaasist peekri kild. “See on väga luksuslik nähtus siin kandis. Meil on Viljandist ja Tartust leide küll, aga leida Tallinna eeslinna kinnistult ka selline kild on tore lisandus,” osutas arheoloog.

Niisamuti tuli Reaalkooli kaevamistelt välja bareljeefiga keraamikakild. “Arheoloog Erki Russow, kes on meie keraamikaspetsalist ütleb, et see on Henri II, 16. sajandi Prantsuse kuninga kujutisega kann,” märkis Kadakas.

Põnevamate leidude hulka jõudsid muu hulgas keskaegse kirstukaane võti, mitu kaubaplommi, piip, väike pääsukese kuju ja erinevad ahjukahlid. Keraamikakildudest eksponeeritakse näiteks Siegburgis toodetud glasuuritud jänesekujutisega nõu kaane kildu.

Muu hulgas saab näitusel näha 17. sajandist pärit klaasist veinipeekri jalga. “Monika Reppo, meie klaasiuurija ütleb, et seda toodeti Kesk-Euroopas, aga ka meie Hüti klaasikojas,” märkis Kadakas.

Kõige märgilisem leid oli 2023. aastal väike pihukirve moodi raieriist ehk talb. Tegu on Eesti jaoks ühe kõige vanema metallesemega. “Kiviaja lõpus hakkas üleminek metallide kasutuselevõtule. Siin stuudios on käinud paar aastat tagasi ka teine väikene talvakene: samalaadne, teise kujuga küll, aga samamoodi vasest ja tõenäoliselt. III aastatuhat eKr,” kirjeldas arheoloog.

Tõenäoliselt tuli leid välja Lääne-Virumaalt, kuid Kadaka sõnul vajab objekti teekond täpsustamist. “Üks kodu-uurija selle leiu muinsuskaitseametile üle andis, aga tema ei olnud ise leidja. Ma loodan, et leidja võtab ühendust muinsuskaitseametiga ja räägib täpsemalt, kuskohast see asi välja tuli,” tõdes ta.

Allikas:
“Terevisioon”. Küsis: Reimo Sildvee.

Kokkuvõttes näitab arheoloogiline leid 5000-aastane talb meile, et Eesti ajalugu ulatub palju kaugemale kui me seda tavaliselt teame. See avastus annab meile väärtuslikku teavet meie esivanemate elu kohta ning aitab täiendada meie arusaama Eesti varasemast ajaloost. Arheoloogilised leiud pakuvad põnevat teemat nii teadlastele kui ka ajaloohuvilistele ning annavad võimaluse avastada meie riigi rikkalikku minevikku. See avastus on oluline samm Eesti ajaloo mõistmiseks ning annab meile põhjust jätkata uurimistööd meie rahva pärandi säilitamiseks tulevastele põlvedele.