Arendajad plaanivad Tallinna Hipodroomi kvartalis suvel ehitust alustada | Majandus

Tallinna Hipodroomi kvartal on peagi kogemas suuri muutusi, kuna arendajad plaanivad seal suviste ehitustöödega alustada. Uus arendus lubab tuua kvartalisse värsket elu ja majanduslikku kasvu. Hipodroomi piirkonnas arendustööde alustamine tõotab pakkuda uusi võimalusi nii kohalikele elanikele kui ka ettevõtetele. Kogukond ootab juba põnevusega, milliseid uuendusi ja arenguid see projekti käigus kaasa toob. On aeg valmistuda põneva ja dünaamilise muutuseks Tallinna Hipodroomi kvartalis.

Ärimees Jaan Manitski algatas Tallinna hipodroomi kvartali projekti 2007. aastal, et rajada 19-hektarilisele alale elu- ja ärirajoon, kuid ettevõtmine jäi aastateks venima.

Alfa Property juhatuse liige Jaanus Mikk rääkis ERR-ile, et nüüdseks on olemas Merimetsa tee ja Hipodroomi tänava ning neid ühendava tunneli ehitusluba ja ehituse algus sõltub sellest, millal saadakse luba ka esimese hoone püstitamiseks.

“Enne ei ole mõtet tänavaid teha, nende ehitamine on palju kiirem kui majade. Kui tuleb esimese hoone ehitusluba, mille loodame kätte saada esimeses kvartalis, siis hakkame ka tunneliga tegelema,” sõnas ta.

Ehkki lootus kohe-kohe ehitusluba saada on arendajatel olnud ka varem, kuid see on luhtunud, siis nüüd on Miku sõnul olukord teine: mingeid suuri parandusi pole enam vaja teha ja kooskõlastust ootavad ainult osa maju puudutavad pisimärkused, lisaks on ka taristuehitamise load olemas ja seetõttu ei ole alust arvata, et seekord ehitusloale viimasel hetkel uusi takistusi ette veereks.

EKE-le kuulub kogu arendusalast umbes üks kolmandik ja tegu on tänavapoolse ärimaaga. EKE arendusdivisjoni juht Karl Ader rääkis, et nad on selle arendusega tegelenud neli aastat ja ehituseni jõudmiseni kuluv aeg on osutunud palju pikemaks, kui nad kinnistut ostes lootsid. Nüüdseks on aga ehituslubade asjaajamine lõppfaasis ehk need peaks juba selle kvartali sees kätte saama.

EKE arendatavale alale tuleb neli omavahel ühendatud ärihoonet, mille kogupindala on 130 000 ruutmeetrit. Elumaju nad ei raja ning arendaja ei karda, et ärikvartalis ruumide nõudlusega probleeme tekiks.

“Lõpuks selgub, kui on üürilepingute allkirjastamise faas, kui palju tahtjaid registreeritud huvilistest tegelikult ka tulevad, aga täna on olnud nii palju ebamäärast, et pole võimalik olnud üürilepinguid ilma ehitusloa olemasoluta sõlmida,” tõdes Ader.​

Siiski on juba käed loodud Rimiga, kes ühe hoone alla kaupluse rajab, ning Elisaga, kes toob sinna oma peakontori.

Kui ehitusluba käes, siis hakatakse registreeritud huvilistega uuesti läbi rääkima ja Ader märkis, et kuna hinnad on vahepeal tõusnud, siis kindlasti ei täitu kõik pinnad otsekohe. Samas on tema kinnitusel üürihuvilisi praeguse seisuga rohkem, kui neil on pinda pakkuda.

Kui esialgse plaani järgi pidi ühte EKE arendatavatest hoonetest tulema Swedbanki uus peahoone, siis arenduse viibimise tõttu tegi pank oma plaanid ümber ja kolib hoopis Olümpia hotellist üle tee kerkivasse Arteri kvartalisse.

Ader ütles, et nende C-hoone, kuhu suurpank pidi kolima, on praegu ümberprojekteerimises ja selle eripäraks on asjaolu, et ka väiksematele klientidele pakutakse võimalust kasutada terrassi või rõdu. Kogu parkimine on viidud maa alla.

Pärast lubade saamist ei saa kohe koppa maasse lüüa, sest nii suure ehitusprojekti puhul on vaja uuesti välja valida peatöövõtja ja ehitajaid võib Aderi sõnul olla isegi mitu.

“Valik võtab kindlasti aega. Siis veel finantseerija valik, sest nii mastaapset projekti ainult oma rahaga tegema ei hakka, kasutame kindlasti ka panga, isegi mitme panga raha. Need küsimused vajavad lahendamist, enne kui päris ehituseks läheb,” selgitas Ader.

Millal kogu kvartal valmis saab, on Aderi sõnul raske öelda. Ärikvartali poole siht on saada enamik hooneid kolme aasta pärast valmis, aga kogu 49 uue hoonega ala valmimiseks kulub tema hinnangul vähemalt viis aastat.

Ka Jaanus Mikk ei osanud kogu kvartali valmimistähtaega prognoosida. Ta tõdes, et kuna kinnistuid on palju ja need on eri sihtostarvetega, siis määrab arenduse kiirust ka turg. Praegu on kinnisvaraturg leiges seisus, aga esimeste majade ehitushange algatatakse siiski kohe pärast ehitusloa saamist.

“Kogu mahtu ühekorraga ei hakka arendama, aga alustame otsast,” ütles Mikk ja lisas, et ehitusega loodavad nad suvel pihta hakata.

Piirkonna kolmanda arendaja Reterra juht Reigo Randmets ütles, et müügitempo sõltub kindlasti suuresti turuolukorrast, aga senine suur huviliste arv süstib optimismi ja julgust korterite müügiga algust teha.

“Hipodroomi on unikaalne arendusala, mille läheduses asuvad nii terviserajad, supelrand kui südalinn. Teist nii mastaapset ja terviklikku arendusala on Tallinnas keeruline leida,” sõnas ta.

Reterra rajab esimeses etapis Merimetsa tee 6 ja 8 kinnistutele viis kortermaja 107 korteriga. Valmis peaksid hooned saama tuleva aasta lõpus. Ehitusloa menetlemine on lõpusirgel ja ehitustöödega plaanib ettevõte alustada juba selle aasta esimeses pooles.

“Korterite avaliku müügiga alustame lähikuudel,” lisas Randmets.

Teises etapis valmib Merimetsa tee 4 kinnistule kaks 12-korruselist kõrghoonet 64 korteri ja ligi 25 000 ruutmeetri äripindadega. Selle etapi ehitusloa taotlust ei ole veel tehtud, kuid seda alustatakse Randmetsa kinnitusel paari kuu jooksul.

“Eesmärk on selle aasta jooksul saada ka kõrghoonete ehitusluba ja järgmisel aastal alustada ehitustöödega. Ehitusperioodiks oleme arvestanud 24 kuud ehk hoonete eelduslik valmimine jääb 2026 aasta lõppu,” ütles ta.

Kolmanda etapi arhitektuurikonkurss käivitati eelmise aasta lõpus ja veebruaris peaks selguma lahendus viiele kinnistule, kuhu tuleb 15 kortermaja.

Ümberehitus ootab ka Hipodroomi ristmikku

Arenduse rajamise käigus ehitatakse ümber ka Hipodroomi ristmik ja arenduse kõrvale jääv Paldiski maantee lõik, mis algab trollipargist. Selle ehitamine ja finantseerimine on Tallinna linna ja arendajate ühine projekt, mille eest arendajate poolelt vastutab Alfa Property.

Ristmikku projekteeriti pikalt ja ala tulevikunägemus avalikustati mullu oktoobris, kuid millal seda rajama hakatakse, ei ole veel selge.

Mikk rääkis, et nad olid ehitusloaga juba üsna lõpustaadiumis, kui Tallinna linn leidis, et ristmiku ümberehtius vajab suurema pildi vaatamist.

“Praegu ongi Tallinna linnaga käimas dialoog, nad vaatavad, kui suurt ala see peaks hõlmama. Teeme selleks eraldi kokkuleppe, mis on ka loogiline, kuna see on nii suure liikluskoormusega ristmik, et peab vaatama suuremalt kui ainult hipodroom. Linna soovil on see projekt natuke edasi lükkunud, aga see ei tohiks pidurdada teisi ehituslube,” selgitas ta.

Ka Ader ei pidanud ristmiku hilisemat valmimist probleemiks. Ta ütles, et tänavate ja teede ehitamine võtab märksa vähem aega kui hoonete ehitamine ja see tähendab, et arendajad võivad aasta-poolteist rahulikult hooneid ehitada ja siis paralleelselt ristmiku lõpetada, enne kui esimene hoone valmis saab.

Hipodroomi arendus toppas pikka aega, sest ala omanik Alfa Property ja Tallinna kommunaalamet ei leidnud ühist keelt veevärgi rajamise osas. Linn nõudis arendajalt pumplaga sademevee ärajuhtimise süsteemi loomist, mille maksumuseks hinnati 12 miljonit eurot, kuid mullu märtsis jõudsid arendajad linnaga kokkuleppele, et veevärgita arendusala jaoks koostab linn ehitusprojektid ja viib läbi riigihanked, kuid Alfa Property kaasrahastab taristu rajamist.

Hipodroomi arendusse on planeeritud tuhat korterit ja ärikvartal võimaldab sinna luua ligi 10 000 töökohta. Kokku on uusarenduses planeeritud 350 000 ruutmeetrit äri- ja elupinda, uus infrastruktuur, teed ja kommunikatsioonid.

Alates 1923. aastast Paldiski maantee 50 tegutsenud hipodroom kolis arenduse tõttu Tallinnast Saue valda Tuula külla. Viimane võistlus peeti Tallinnas novembri lõpus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinna Hipodroomi kvartalis suvel ehituse alustamine on oluline samm linna arengus. Uute elu- ja ärihoonete rajamine annab võimaluse luua uusi töökohti, eluruumi ning atraktiivseid avalikke linnaruumi ja rohealasid. See omakorda aitab kaasa linna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning tõstab kinnisvara väärtust. Samas tuleb arvestada ka keskkonna- ja liiklusmõjudega ning tagada, et uued ehitised sobituksid harmooniliselt olemasoleva linnakeskkonnaga.Üldiselt on arendajate plaanid olulised ja annavad positiivseid väljavaateid Tallinna tulevikule.