Arakas: sõjaoht pole põhjus, miks välisinvestorid lahkuvad | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Täna arutame Araka Artjomevsi artiklit “Arakas: sõjaoht pole põhjus, miks välisinvestorid lahkuvad | Majandus”. Arutame selle artikli üle, kuna see puudutab olulist teemat, mis mõjutab meie majandust. Välisinvestorid mängivad Eesti majanduses olulist rolli ja nende lahkumine võib olla tõsine probleem. Arutelu selle üle, kuidas hoida Eestisse investeerijaid ja luua stabiilne majandusolukord, on äärmiselt oluline. Laske meil koos uurida, kuidas see artikkel võib mõjutada meie riiki ja kuidas saame sellest õppida.

“Eelmise aasta lõpul toimus Balti kinnisvaraturul kolm suurt tehingut. Viru Keskus osteti seniste vähemusosanike poolt välja. Riias osteti ära Rimi logistikahoone. Ja Technopolis müüs Vilniuses ära oma hooned. Sel kõigel on üks nimetaja – välisinvestorid lahkuvad. Aga ei tasu arvata, et küsimus on sõjas või sõjaohus,” ütles Arakas.

Sõjaohuga on tema sõnul nii, et inimesed, kes sellest räägivad, tegelikult sellest midagi ei tea. Ja need inimesed, kes teavad, siis nemad ei saa sellest rääkida, kuna see on riigisaladusega kaetud.

“Pigem on mure selles, et Skandinaavias on kinnisvaraturg üle inimpõlve kriisis ja sellisel hetkel kõik välisinvesteeringud pannakse kinni ja keskendutakse koduturule. Nii et põhjus on pigem seal. Seda on lihtne küll taandada Putini hirmule, aga ega Soomes ole Putini hirm väiksem kui Eestis.”

Aasta teises pooles tuleb muutus

Rääkides Eesti kinnisvaraturust, märkis Arakas, et uute korterite müügitehingute arv on praegu kaks korda kui enne Ukraina sõda.

“Eesti oli Euroopa Liidus eelmisel aastal punane latern majanduskasvu mõttes. Samas meil kinnisvara hinnad justkui langenud ei ole. Ma arvan, et siin on tegemist statistilise häma või müraga. Maa-amet loeb notarite lepingutes kokku ruutmeetrid ja nende keskmised hinnad, aga me ei tea seda, mida antakse inimestele veel lisaks kaasa. Kas antakse parkimiskohti, panipaiku, köögimööblit jm sisustust. See varjatud hinnaalandus on palju olulisem, kui me oleme täna üldstatistikas näinud.”

Arakas avaldas arvamust, et 2024. aasta saab olema trendimuutuse aasta.

“Ma arvan, et aasta teises pooles saab hinnakorrektsioon turul läbi. See ei tähenda, et hinnad hakkaks jälle tõusma ja tehingutemahud kasvaks. Aga stabiilne mõõnaperiood võiks asenduda kas nüüd stabiilse kasvu, aga külgliikumise perioodiga küll.”

Euroopa Keskpanga otsustel oluline mõju

Arakase sõnul on väga oluline see, mis sõnumid tulevad meile Frankfurtist.

“Eelmise aasta lõpus oli turgudel arvamus, et Euroopa Keskpank toob baasintressimäära 1,5 protsendipunkti allapoole. Täna on see neli protsenti ehk tuuakse kuskile 2,5 protsendi juurde. Kuna värske inflatsiooni ülevaade Euroopast pigem oli kurvastav kui rõõmustav, siis nüüd arvatakse, et intressi alandamisi tehakse sel aastal vähem.”

Ta lisas, et me võime siin Eestis ise arvata, mida tahame, aga kinnisvara on nii laenukeskne varaklass, et laenu hind määrab väga palju.

“Selge on see, et hullem intresside mõttes on möödas. Me ise arendame ju projekte ja ei saa öelda, et oleks täielik jääaeg turul.”

Üürniku seisukohast on aeg hea

Mis puudutab üürihindu, siis EfTEN näitel suurest hinnalangusest Arakase sõnul rääkida ei saa.

“Me ei küsi kunagi tippüüri hinda, sest me tahame pikaajalisi üürnikke. Me ei taha seda viimast eurot saada, et üürnik iga väikese languse peale hakkaks üüripinda vahetama.”

Samas on Tallinnas siiski praegu veerandi võrra rohkem üürikortereid pakkuda kui aasta-poolteist tagasi, mistõttu valikut üürilevõtja vaatest on rohkem.

“Hädas on need üürileandjad, kes kunagi on näinud oma finantsvabadust ühetoalises Mustamäe korteris, mis on võetud tohutu laenuvõimenduse peale. Nemad on kindlasti täna hädas. Aga üürniku seisukohast on täna pigem hea kui halb aeg.”

Ärikinnisvara turul sundmüüke ei tule

Ärikinnisvara turul Arakas suuri vapustusi ei näe, sest nii müüjad kui ka ostjkad on ära harjunud uue intressi tasemega. 

“Ma arvan, et ei hakka toimuma sundmüüke ja seda põhjusel, et meie pangandussektor peale eelmist finantskriisi on olnud hästi konservatiivne. Inimesed ja ettevõtted, kes on tahtnud end n-ö lõhki laenata, ei ole laenu saanud. Ja jumal tänatud, et meie kapitaliturg on olnud sedavõrd alaarenenud, et pole olnud võimalik ka väga palju eravõlga tõsta, mis on erinevad võlakirjainstrumendid. Ja mis on tegelikult kogu selle kriisi tormisilmas Stockholmis põhjustanud.”

Arakas nentis, et kohalikku kapitali on meil ühe inimpõlve jooksul tekkinud, kuid “saatanlik pensionireform” on vähendanud Eesti pensionifondide võimekust kohapeal investeerida.

“Balti pensionifondide investeerimise jõuõlg on täna Leedus Vilniuses. Mul eestlasena pole selle üle heameel, aga nii see on. Ehk kui on viisakas objekt ja mõistliku hinnaga, siis see leiab ostja. See kapital on siin Eestis olemas.”

Arakas, kes on ka Coop Panga nõukogu liige, nentis, et hädas olevaid laenuvõtjaid on õnneks väga vähe.

“Kui tööpuudus ei hüppa 15 porotsendi juured ja sealt edasi, mis täna tundub väga vähe tõenäoline, siis sellist asja ei juhtu. Sundmüükidest pole mõtet väga rääkida kogu selle praeguse tsükli jooksul – enne jõuab taevas selginema hakata. Skandinaavia ja Soome turg, kui nüüd Frankfurtist hakkavad tulema paremad otsused, siis see mõjutab meid, aga ka neid. Nii et aasta teine pool tuleb rõõmsam kui esimene pool,” uskus Arakas.

In conclusion, it is clear that the perception of Estonia as a safe and stable investment environment is key to attracting and retaining foreign investors. The recent comments by Arakas, the head of the Estonian Chamber of Commerce, emphasize the point that it is not the threat of war, but rather the overall economic and political climate, that determines investor confidence. Therefore, it is vital for Estonia to continue to prioritize measures that promote economic growth, ensure political stability, and enhance the country’s reputation as a favorable destination for foreign investment. This will ultimately contribute to the long-term prosperity and well-being of the Estonian economy.