Angerjamaimude vettelaskmine võis Vooremaal lõppeda nende hukkumisega | Eesti

Tere tulemast Vooremaale, kus võis toimuda traagiline sündmus – Angerjamaimude vettelaskmine, mis lõppes nende hukkumisega. See sündmus on kohalikus kogukonnas tekitanud palju kõneainet ja kurbust. Angerjamaimude vettelaskmine on olnud pikka aega oluline osa Eesti kultuuripärandist ning selle traagiline lõpp on šokeerinud paljusid inimesi. Loodame, et sellest sündmusest on võimalik õppida ja tulevikus vältida sarnaseid tragöödiaid.

Hiljuti toimunud klaasangerja maimude vettelaskmine mitmesse Eesti järve võis Vooremaal kaasa tuua nende laiaulatusliku hukkumise, kuna ei jälgitud kaladele sobivat veetemperatuuri, kirjutas sotsiaalmeedias riigikogu endine liige Peeter Ernits. Vettelaskmisega otseselt seotud inimese väitel võis viide järve lastud 307 kilost maimudest hukkuda siiski ainult 35 kilogrammi, mis lasti kolme Vooremaa järve.

Ernitsa väitel hukkusid Saadjärve lastud klaasangerja maimud temperatuurišoki tõttu ning seda tõendavad ka järvepõhjast tehtud videokaadrid.

“Kui Prantsusmaalt saabunud paakautos on veetemperatuur püsivalt pluss neli kraadi, siis krõbedas pakases toimunud jagamisel valati neile jääkülma vett peale ja ilmselt see nad ka tappis,” kirjutas Ernits.

Kalamaimude vettelaskmist juhtinud MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegevjuht Jaanika Kaljuvee selgitas ERR-ile, et kokku lasti viide Eesti järve 307 kilogrammi klaasangerja maimusid, mis olid Prantsusmaalt 86 000 euro eest ostetud.

“Kuna [Prantsusmaalt saabunud] paakautol purunes tee peal rehv ja see hilines viis tundi, siis me pidasime õigeks, et Saadjärve, Kuremaa ja Kaiavere järvede esindajad tuleksid oma maimudele ise limnoloogiajaama järgi, et maimudele mittelooduslikus olekus aega vähendada,” rääkis Kaljuvee. “Nähtavasti sai saatuslikuks see, et auto paagis olev vesi on neli kraadi, aga sinna lasti peale kraanivett mis on umbes üheksakraadine vesi ja kui nad lõpuks jõudsid siis sinna Vooremaa järvedeni, siis järvevesi on praegu jää all kuskil kaks kraadi. Et nad said temperatuurišoki,” tõdes Kaljuvee.

Samas Võrtsjärve, mille ääres on limnoloogiajaam ning ka Võrumaal asuvasse Vagula järve lasti kalad ilma neile vahepeal soojemat vett peale laskmata ning need maimud peaksid ilusti elus olema, arvas Kaljuvee: “Ei Võrtsus ei ole üldse mingi probleem, sest me oleme kogu aeg aastaid lasknud jää alla ja seal ei ole mingit probleemi, kui ta tuleb otse paagist ja see kahe-kolme kraadine temperatuurivahe ei tee sellele maimule midagi.”

“Aga jah, see kraanivesi, mis läks peale sinna Vooremaa järvedesse lastud maimudele, võib-olla selles on, me vähemalt esialgu arvame, [hukkumise põhjus]. Seal ei saanud muud olla. Sest Vagula järv Võrumaal, nemad tulid ka oma nõuga järgi ja nemad ei lasknud üldse vett peale transpordi ajaks ning nende angerjatega ei juhtunud seal midagi, kõik läksid ilusti, siblisid alla minema,” rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul läksid teadlased Võrtsjärvele asja uurima, ning suurem selguks peaks saabuma pärastlõunal. Aukude koordinaadid, millest maimud vette on teada ning sealt saadetakse kaamera järvepõhja, kus peaks surnud maimud – kui neid on – näha olema.

Kaljuvee selgitas, et on angerjamaimude Eesti järvedesse laskmisega tegelenud alates 2009. aastast. Maimude otsmiseks kasutatakse kalurite mõrrapüügimaksust riigikassasse laekunud raha, mis jagatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu tagasi maimude asustamiseks. Summa on igal aastal erinev, sõltuvalt makstud mõrrapüügitasudest.

Tänavu osteti klaasangerja maime 86 000 euro eest ja selle raha eest toodi kokku 307 kilo noori angerjaid.

Sellest Võrtsjärve läks 263 kilo ja 340 grammi, Saadjärve 16 kilo 770 grammi, Kaiavere järve läks 10,32 kilo, Kuremaa 7,99 kilo ja Vagula järve 8,72 kilo angerjamaime. Seega kolme Vooremaa järve, milles maimud hukkuda võisid, läks 35 kilo kalapoegi.

Lõpuks võib öelda, et Angerjamaimude vettelaskmine Vooremaal oli hukatuslik ning tõi kaasa laastavaid tagajärgi. Nende hukkumine on kurb sündmus ning see peaks meid kõiki õpetama ettevaatlikkust ja ohutusreegleid järgima veespordialade harrastamisel. Samuti on oluline, et sellised tragöödiad ei korduks tulevikus ning et võetakse meetmeid, et tagada kõigi veespordiharrastajate ohutus ja heaolu. Loodame, et see kurb sündmus toob kaasa muutusi ja täiendavaid ohutusmeetmeid Veelaskmise alal, et kaitsta teisi tulevaste õnnetuste eest.