Algas ulatuslik Vene raketirünnak Ukraina vastu | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt on Ukraina vastu suunatud ulatuslik Vene raketirünnak tekitanud rahvusvahelistes ringkondades suurt muret. See on tekitanud ärevust ka meie naaberriigis Eestis. Ukraina rünnak kinnitab taas vajadust rahvusvahelise julgeoleku järele ning paneb meid kõiki mõtlema konflikti tagajärgedele ja võimalikele mõjudele meie regioonile. See on väga tõsine teema, mis vajab tähelepanu ja analüüsi. Oleme mures selle olukorra pärast ning peame olema valmis võimalikeks järelmõjudeks.

Oluline 8. jaanuaril kell 7.55:

– Algas ulatuslik Vene raketirünnak Ukraina vastu, mitmes linnas plahvatused;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründas Avdijivka suunal ööpäevaga 21 korda;

– Venemaa tegi droonirünnaku Odessa oblastile;

– Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega;

– Unian: Ukraina partisanid imbusid Vene diviisi.

Algas ulatuslik Vene raketirünnak Ukraina vastu, mitmes linnas plahvatused

Ukraina õhuvägi teatas esmaspäeva varahommikul, et Murmanski oblastis asuvalt Olenja lennuväljalt tõusid õhku Venemaa strateegilised pommitajad Tu-195MS. Kell 5.59 teatati Vene raketirünnaku algusest.

Kella 6.20 paiku laienes raketirünnaku oht kõikidele Ukraina oblastitele.

Esialgu teatati, et õhus on 12 pommitajat Tu-195MS, millest igaüks võib kanda mitu tiibraketti. Kell 5.38 teatas Ukraina õhuvägi, et õhku tõusis veel neli pommitajat Tu-22M3. samuti on õhus Vene sõjalennukid Su-35 ja Su-34.

Hiljem edastas Ukraina õhuvägi, et TU-195MS pommitajad lasid välja raketid H-101 ja H-555, mis jõuavad Ukraina õhuruumi hiljemalt kell 7.30. Samuti liiguvad Ukraina õhuruumis Tu-22M3 pardalt lastud raketid H-22.

Õhus on ka kaheksa Vene sõjalennukit MiG-31K, mis lasid välja raketid H-31.

Lisaks tulistas Venemaa Dnipro linna pihta Kinžali raketid ning kell 6.42 kõlasid linnas plahvatused. Hiljem tulid teated plahvatustest Zaporižžja, Krõvõi Rihi, Harkivi ja Hmelnõtskõi linnas ning korduvatest plahvatustest Dnipro linnas.

Kell 7.28 teatati, et lõviosa rakettidest viibib Hmelnõtskõi oblasti õhuruumis, seega raketioht on seal suurim.

Kell 7.49 tulid teade, et Zaporižžjas ja Harkivis said kahjustada elumajad ning on kannatanuid.

Ukraina peastaap: Venemaa ründas Avdijivka suunal ööpäevaga 21 korda

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 35 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, millest tervelt 21 kokkupõrget leidis aset Avdijivka suunal.

Lõmani suunal ründasid Vene väed neli korda, Marjinka ja Bahmuti suunal mõlemal kolm korda, Kupjanski suunal kaks korda ja ja Zaporižžja suunal üks kord.

Lisaks ründasid Vene üksused kolm korda Dnepri jõe okupeeritud idakaldal, kuid kõik rünnakud luhtusid. Ukraina sõdurid jätkavad sillapea laiendamist.

Venemaa tegi ööpäeva jooksul 11 raketi- ja 69 õhurünnakut ning tulistas mitmikraketiheitjatest 53 korda Ukraina sõdurite viibimispaikade ja Ukraina asulate pihta.

Öösel ründas Venemaa Ukrainat kaheksa Shahed-136 drooniga, millest kõik lasi Ukraina õhukaitse alla.

Vene suurtükirünnakute alla sattus umbes 100 asulat Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Ukraina õhuvägi tabas omakorda neli Vene sõdurite koondumispaika ning lasi alla raketi H-59.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene juhtimispunkti, kaks laskemoonaladu ja kaks Vene suurtükki.

Venemaa tegi droonirünnaku Odessa oblastile

Pühapäeva õhtul teatasid Ukraina võimud Vene droonirünnaku algusest, kui Hersoni ja Mõkolajivi oblasti õhuruumi sisenesid Vene droonid Shahed-136. Kokku osales rünnakus kaheksa Vene drooni, millest kõik lasti alla.

Hiljem tuli teade, et droonid liikusid Odessa oblasti suunas. Kell 23.35 edastas Ukraina rahvusringhääling Suspilne, et oblastis oli kuulda plahvatusi.

Vahetult enne keskööd teatas Ukraina õhuvägi, et droonioht on läbi.

Ühe drooni alla kukkunud rusude tõttu tekkis tulekahju, kuid kahjustusi hoonetele ning vigastatuid pole.

Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega

Venemaa ründas pühapäeva õhtul Harkivit taas rakettidega, vahendas portaal Unian. Ukraina relvajõud hoiatasid sotsiaalvõrgustikus Telegram ballistiliste relvade ohu eest oblastile. 

Kell 22.07 kutsus Harkovi oblastivalitsuse esimees Oleh Sinehubov oma Telegrami kanalis elanikke  varjenditesse jääma.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas samuti, et linn on raketirünnaku all ja toimunud on mitu plahvatust. Harkivi garnisoni juht Serhi Melnik märkis kell 22.14, et Harkivi oblasti kohal õhuruumis enam rakette ei ole.

“Vaenlane andis järjekordselt lööke Belgorodi piirkonnast, esialgsetel andmetel õhutõrje raketisüsteemidega S-300. Uute raketirünnakute oht püsib, seega ärge lahkuge oma varjenditest enne, kui oht kaob. Info hukkunute ja kahjustuste kohta on selgitamisel,” kirjutas ta.

Vene okupandid ründasid Harkivit rakettidega ka 2. jaanuaril, tappes kaks ja vigastades 62 inimest. Rünnak  põhjustas tulekahjusid ja ulatuslikke purustusi.

Harkivi oblastiprokuratuur märkis siis, et kasutatud raketid erinesid Venemaa omadest nii välimuselt kui ka tehniliselt, oletades võimalust, et tegemist oli Põhja-Korea tarnitud rakettidega.

Unian: Ukraina partisanid imbusid Vene diviisi

Ukraina partisanid imbusid Venemaal Balašihhas baseeruvasse Dzeržinski nimelisse diviisi, kus neil on õnnestunud hankida kasulikku teavet, vahendas esmaspäeval portaal Unian vastupanuliikumist Ateš.  

“Oleme juba saanud sõjas osaleva isikkoosseisu nimekirja. Nende nimed, kontaktid ja isikuandmed on edastatud vastavatele asutustele,” kirjutas organisatsioon Telegramis.

Märgitakse, et nimetatud diviisi imbus agent ohvitseride hulgast ning praegu laiendatakse diviisi enda struktuuris agentide võrgustikku paremaks tööks.

Varem imbusid ukrainlaste ja krimmitatarlaste partisaniliikumise “Ateš” esindajad Venemaal Tambovi oblastis asuvasse Mitšurini nime kandvasse lennundus- ja raketitehnoloogia tehasesse.

Ateši andmeil toodab ettevõte elektriseadmeid Su lahingulennukitele ja mehitamata õhusõidukitele, komponendid saadetakse Moskvasse ja Tatarstani.

Kokkuvõttes on alustatud ulatuslik Vene raketirünnak Ukraina vastu tekitanud hirmu ja ärevust üle kogu maailma. See agressiivne samm on selgeks märgiks Venemaa soovist laiendada oma mõjuvõimu naaberriikides ning õõnestada rahvusvahelist õigust. See on ka murettekitav signaal Euroopa stabiilsusele ja julgeolekule. Rahvusvaheline kogukond peab tegutsema kiiresti ja otsustavalt, et peatada Venemaa agressioon ning kaitsta Ukraina territoriaalset terviklikkust. Eesti jälgib olukorda tähelepanelikult ning seisab kindlalt Ukraina kõrval selle rasketel aegadel.