Aleksander Tsapov: ühiskondlikul konfliktil on ka positiivne väärtus | Kultuuristuudio

Tere tulemast Eestisse! Aleksander Tsapov on tuntud kui silmapaistev kommunikatsiooniekspert, kes usub, et ühiskondlikel konfliktidel on oluline ja positiivne roll meie kultuuris. Tema uus projekt “Kultuuristuudio” keskendub just sellele ideele, pakkudes platvormi erinevate arvamuste ja ideede vahetamiseks ning arutamiseks. Tsapovi missioon on luua dialoogi ja mõistmist erinevate inimeste vahel ning julgustada avatud ja ausaid arutelusid. Kui tahad olla osa sellest innustavast liikumisest, siis on Tsapov kindlasti inimene, keda jälgida ja temaga kohtuda.

Tülitsevad eestlased

Vabariigi aastapäeva eel on kõlama jäänud arvamused, nagu Eesti ühiskonnas oleks üleval palju seesmisi tülisid. Jaak Valge pole kindel, kas seda tasub niivõrd dramatiseerida. “See, et meid erutavad sellised kultuurilised ja poliitilised küsimused, kus on lahkarvamusi, võiks ka tähendada seda, et me hoolime sellest ühiskonnast ja sellest riigist, mille tulevikku me siis teinekord näeme erinevalt, aga mõnikord näeme taktikat lihtsalt erinevat, kuidas me sinna tulevikku peaksime saama,” arutles Valge.

Siiski nentis ta, et umbes kümne aasta taguse ajaga on ideoloogilised vastuolud teravnenud. “See ei puutu ainult Eestisse, see on terve läänemaailma polarisatsioon. Kui proovida põhjuseid mõelda, siis mina rahvuskonservatiivi silmade läbi näen, et põhjuseks on see, et vasak- või uusliberaalse agenda pealetungimine on väga kiiresti ja jõuliselt ja teinekord neid põhiprintsiipe või otsustamiseprintsiipe rikkudes, kuidas me tegelikult tavaliselt oleme harjunud otsustama. Ma mõtlen seda, et meie arvamuste seadmist üritatakse suruda poliitkorrektsuse raamidesse või vihakõne raamidesse. Teisalt ka seda, et meie poliitilist ja kultuurilist suunda dikteeritakse väljastpoolt seda riiki, kus me elame,” avaldas Valge.

Aleksander Tsapov oli nõus sellega, et võib-olla hinnatakse tüli suurust üle. “Mulle ei tundu isiklikult, et me Eestis praegu nii tohutult tülitseksime. Tüli sa tajud tihtipeale läbi avaliku arutelu või meedia ja loomulikult meedia võimendab alati igasuguseid küsimusi. Mul on tunne, et see meedialoogika on muutunud ka selliseks tülivõimendavaks. Kui sa ennast välja lõikad sellest, näiteks sotsiaalmeediast mingil määral, siis sul järsku tundub, et lind laulab oksal ja ei olegi nii suurt tüli majas. Meedia rolli selles võimenduses ei tasu alahinnata,” sõnas Tsapov.

Valge nõustus, kuid märkis, et asi pole ainult meedias. “Meie tsivilisatsioon on praegu sellises hoiakute faasis. Me oleme kuidagi väga tänapäevakesksed. Ka ajaloolased imestavad selle üle, kui vähe huvitab inimesi see, mis toimus minevikus ja kui vähe nad mõtlevad tuleviku peale,” sõnas ta. Tsapovi sõnul elame me väga kiires või isegi kiirendatud ühiskonnas. “Väga raske on sealt välja astuda. Inimene ise peab seda väga teadlikult tegema. Väga lihtne on ära kaduda sellesse hetkes elamisse,” kommenteeris ta.

Konflikt kui hüve

Ühiskonnas tekkivad lahkarvamused on Tsapovi sõnul tervise juures ühiskonna tunnuseks. “Teatud mõttes on konfliktid kasulikud, konfliktil on positiivne väärtus ka, läbi selle sa töötad mingisuguse teema läbi, inimesed näevad erinevaid vaatepunkte. Teoorias võiks ju sellest targemaks saada,” arvas ta.

Küsimusi on alati tekitanud, kuidas läheneda kultuuritarbimisel autori ja teose suhtele. Kas neid saab või on võimalik lahutada? Valge rääkis, et Nõukogude ajal tema põhimõtteliselt ei tarbinud režiimi pooldajate loomingut. “Kui me saame teada, et ta on midagi meie väärtushinnangutega vastuolus toime pannud, kas see näiteks tühistab tema muusika. Need on konfliktid, mis sa pead endas isiklikult ära lahendama,” märkis Tsapov.

Tsapov polnud nõus saatejuhi väitega, et kultuuriinimestel pole võrreldes poliitikute ja ettevõtjatega olulist mõjuvõimu ühiskondlike protsesside kujundamise üle. “Ma arvan, et see mõju on olemas. Mida siin Eestis veel on, kui mitte kultuuri, mis siin peaks nagu kajama ja sellist ühiskondlikku kooselu mõjutama, paratamatult ta seda teeb,” sõnas ta.

Valge oli nõus. “Poliitik kardab kõige rohkem meediat ja kultuuriinimesed ju kirjutada oskavad ja ka muul moel oma suhtumist väljendada. Ettevõtjate mõju poliitikutele on nähtamatu, telgitagune. Kultuuriinimeste mõju on otse poliitikutele ja kuna kultuuriinimesed ka kujundavad ühiskonna arvamust, siis läbi selle samamoodi,” sõnas ta.

Mis eestlasi ühendab?

Tsapov on nõus kirjanike liidu juhi Tiit Aleksejevi hiljuti lausutud sõnadega, et suure purelemise taustal ühendavad eestlasi keel ja keskkond. “Eesti iseseisvus ühendab meid kahtlemata ja küsimus, kas me peaks tihedamini mõtlema selle peale, et see pole iseenesest mõistetav,” lisas Tsapov ja märkis, et ka füüsiline kogemus, näiteks mereäärse männimetsa lõhn, võib inimesi ühendada, mitte ainult tingimata see, kas ollakse sama eesti kirjanikku lugenud.

Jaak Valge sõnul on tähsaimaks ühendajaks rahvus. “Laiemas mõttes ühendab meid rahvus või pikka aega ühel territooriumil elamine. Just rahvus on põhimõtteliselt see, mis peaks tagama need eneseregulatsiooni mehhanismid ühiskonnal. Kui neid ei ole, siis me võõrandume ühiskonnast, meie kriminogeensus suureneb. Kui sa tunned ühtsust, siis sa tahad paremini käituda kaasa ühiskonna nimel,” sõnas Valge.

“Meil on siin lõimumisprobleemid. Meil väga täpseid andmeid ei ole, need on ka poliitkorrektsuse poolt lämmatatud, aga kaudsete andmete järgi me ju teame väga hästi, et mittepõlisrahvastiku inimeste kriminogeensus on palju kõrgem, nende HIV-viiruse nakkumine on palju kõrgem, mis ilmselgelt näitab seda, et nad on halvasti lõimunud, nad ei tunne end siin ühiskonnas päris hästi veel. Kui me ei ole suutnud neid inimesi korralikult Eesti ühiskonda lõimida, siis kõige rumalam, mis me saame teha, on seda massimigratsiooni edasi soodustada.” sõnas Valge.

Tsapov ei nõustunud sügavalt Valge argumentidega. “Olles ise kahe pere taustaga ja tulles sellisest võib-olla proletaarsest taustast ja olles näinud seda lõimumist ka oma lähedaste pealt, siis need argumendid, kus me räägime mingitest nakkushaigustest või kriminogeensusest, siis loomulikult on põhjused seal eelkõige sotsiaalmajanduslikud, mitte ei põhine mingil rahvusel või kultuuril,” rõhutas Tsapov.

Allikas:
“Kultuuristuudio. Arutelu”, intervjueeris Kaupo Meiel

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Aleksander Tsapovi jutus on oluline tõdemus, et ühiskondlikel konfliktidel võib olla ka positiivne väärtus. Konfliktid, kui neid konstruktiivselt lahendada, arendavad ühiskonda ja aitavad luua paremat tulevikku. Tsapov rõhutab, et erinevate arvamuste ja ideede kokkupõrked on vajalikud mitmekesisuse ja avatuse säilitamiseks ühiskonnas. Oluline on õppida konflikte konstruktiivselt ja lugupidavalt lahendama ning näha neis võimalust kasvamiseks ja arenguks.