Ajakirjanikud: europarlamendi valimiste võitjasoosikud on Isamaa ja Reformierakond | Eesti

2301810h06e1t24

Estonias, journalists are predicting that the Isamaa and Reformierakond parties are the frontrunners in the upcoming European Parliament elections. With their strong political platforms and track records, these two parties have garnered support from the public and are poised to make significant gains in the election. As the country gears up for this crucial political event, all eyes are on Isamaa and Reformierakond as they vie for victory and strive to represent Estonia in the European Parliament.

Saatejuht Liisu Lass küsis ajakirjanikelt, mis järeldusi saab teha praegustelt erakondade üldistelt toetusnumbritelt vähem kui kolme kuu pärast toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste võimalike tulemuste kohta.

ERR-i ajakirjanik Urmet Kook ütles, et kui ühe erakonna toetus on riigikogu valimisi arvestavas küsitluses 30 protsenti ja teisel viis protsenti, siis on raske uskuda, et nad võiksid saada samapalju mandaate europarlamenti ehk mingeid jõuvahekordi saab selle pinnalt prognoosida küll.

“Samas on Euroopa Parlamendi valimistel üks üleriigiline nimekiri ja valimisnimekirjade pikkus piiratud üheksa nimega ehk konkreetsetel isikutel on üldtulemusele suurem mõju kui riigikogu valimistel. Kui 2019. aasta riigikogu valimistel said sotsiaaldemokraadid ligi 10 protsenti toetust, siis sama aasta europarlamendi valimistel 23 protsenti, millest lõviosa ehk üle 65 000 hääle tõi üks inimene ehk Marina Kaljurand,” meenutas Kook.

Küsimusele, mida võiks tähendada Kaja Kallase mittekandideerimine Reformierakonna seekordsele tulemusele, ütles Postimehe ajakirjanik Mikk Salu, et Kallasel on suur fänkond.

“Vaatamata temaga seotud probleemidele, vaatamata tema kohta tehtud kriitikale, on ta endiselt väga populaarne, ta oleks toonud korralikult hääli. Aga kuidas ta oleks saanud kandideerida koos Andrus Ansipiga ühes nimekirjas,” küsis Salu.

Kook lisas, et konflikt Kaja Kallase ja Andrus Ansipi vahel on päris, siis paradoksaalsel kombel võib see aidata kaasa Reformierakonna paremale tulemusele europarlamendi valimistel.

“Kui Urmas Paet jt “toovad koju” Reformierakonna praegused baasvalijad, siis Ansip kehastab teatavat alternatiivi Kallase-liinile ja võib hääli tuua ka neilt, kes varem toetasid Reformierakonda, aga on selle tegevuses praeguses valitsuses pettunud,” selgitas Kook.

Loe rohkem:  900 õpilasega Mustamäe gümnaasiumis tuli streigi avapäeval kooli alla 20 lapse | Eesti

2301810h06e1t24

Salu ütles, et vähem kui kolm kuud enne valimisi on favoriidid valimisvõidule Isamaa ja Reformierakond.

“Mõlemad lähevad kahe koha peale ja kumb neist rohkem hääli saab, siin hakkavad mängima erinevad nüansid. Näiteks valimisaktiivsus. Isamaa tahaks protestivalijat ja neile meeldiks kõrge valimisaktiivsus. Reformierakonnale meeldiks ilmselt madal valimisaktiivsus,” rääkis Salu.

Koogi sõnul saab olema huvitav, milline saab olema endise Keskerakonna esimehe Jüri Ratase mõju Isamaa valimistulemusele.

“Ratas toob hääli Isamaa traditsioonilisest valijabaasist kaugemalt ehk ta võib võimendada erakonna tulemust. Ratas on praegu ka kõige aktiivsemalt kampaaniat tegev poliitik – teda on näha “Ennu Rattast” märtsipommitamise mälestamiseni. Isegi ta viie aasta tagune käesurumine Schwarzeneggeriga ületas erameedias uudiskünnise,” sõnas Kook.

Kook lisas, et Isamaa tulemust mõjutab ilmselt ka see, kui tugeva nimekirja paneb kokku EKRE ehk kas näiteks Mart ja Martin Helme kandideerivad lisaks kindlasti kandideerivale Jaak Madisonile või mitte.

Salu arvas, et isegi kui Helmed kandideerivad, siis väga head tulemust nad ei tee, sest valijad saavad aru, kes kandideerib päriselt sooviga minna europarlamenti ja kes mitte.

1988129hed65t24

Koogi sõnul saab olema huvitav ka Keskerakonna käekäik, kelle üldreiting on pärast erakonna esimehe vahetust ja paljude tuntud liikmete lahkumist ajalooliselt madal.

“Ilmselt näeme, et erakonna esimees Mihhail Kõlvart läheb Jana Toomile tuge tegema, aga laias laastus on nad samas valijanišis. Keskerakonnale on eluliselt oluline saada toetust ka eestlastest valijate seast, kuid siin on probleemiks paljude tugevate isikute erakonnast lahkumine. Ilmselt näeme valimisnimekirjas eestlaste hääli püüdmas Erki Savisaart, kes hiljuti sai erakonna volikogu esimeheks ja kelle perekonnanimi on Keskerakonna ajaloolise valija jaoks oluline,” sõnas Kook.

Salu ja Kook jäid ühele meelele, et Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on sel korral raske korrata eelmiste valimiste edu ja saada kaks kohta, kuigi nad ise räägivad nüüdki kahe mandaadi võtmise soovist.

Loe rohkem:  Pärnu õpetajatest plaanib streikida üle poole | Eesti

Salu ütles, et parlamendiparteidest on kõige keerulisem Eesti 200 seis, kel on madal reiting ja kel ei ole ka paistmas tugevaid kandidaate.

Kook nõustus ja ütles, et Eesti 200 lootis väga oma esinumbrina kandideerimas näha president Kersti Kaljulaidi, kes on aga selle võimaluse lõplikult välistanud.

“Seega, kui mingit viimase hetke üllatusnime ei ilmu, näeme Eesti 200 esinumbrina kandideerimas erakonna esimeest ja välisministrit Margus Tsahknat. Kui valimisaktiivsus on sama suur kui eelmine kord, siis on vaja ühe mandaadi saamiseks 35 000 häält, millega Eesti 200-l läheb keeruliseks,” arvas Kook.

Ta lisas, et omad võimalused võivad tekkida hoopis parlamendivälistel Parempoolsetel.

“Riigikogu valimistel oli Parempoolsete probleem leida tugevaid kandidaate igasse valimisringkonda. Nüüd on üks üleriigiline nimekiri ning kui Lavly Perlingu kõrvale suudavad Parempoolsed tuua veel paar tugevat nime, eelduslikult just sellised, kel on suur usutavus julgeoleku teemadel, on nende võimalused ehk paremadki kui Eesti 200-l,” sõnas Kook.

Saatejuhi küsimusele, kas valimistel võib näha üllatuskandidaate, vastas Salu, et väga suuri üllatuspomme tulemas pole.

“On teada, et Kersti Kaljulaidi on meelitatud, aga kuna ta on ära öelnud, siis tema kaliibriga üllatust ei tule,” sõnas Salu.

Euroopa Parlamendi valimisnädal on 3. juunist 9. juunini 2024. Eestist valitakse europarlamenti seitse saadikut.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ajakirjanike arvates on Isamaa ja Reformierakond europarlamendi valimiste võitjasoosikud Eestis. Mõlemad erakonnad on saavutanud tugeva toetuse ja usalduse oma poliitiliste programmide ning kandidaatidega. Ajakirjanikud tõmbavad esile nende erakondade suurepärast valmisolekut ja võimekust esindada Eestit Euroopa Parlamendis. Nende arvamus mõjutab oluliselt üldsuse arvamust ja võib mõjutada valimistulemusi Eestis. Antud prognoos annab aimu sellest, millised erakonnad võivad olla edukad tulevastel europarlamendi valimistel Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga