Aivar Hundimägi: Lääne-Virumaa üritab Tallinnale järele kihutada | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Aivar Hundimägi, Lääne-Virumaa omavalitsusjuht, teeb kõik endast oleneva, et viia oma piirkond Tallinna kõrvale. Tema visioon on luua Lääne-Virumaast atraktiivne ja konkurentsivõimeline piirkond, mis suudab pakkuda oma elanikele samaväärseid võimalusi nagu pealinn. Tema ambitsioonikad plaanid ja tugev juhtimisoskus on aidanud kaasa piirkonna arengule ning tekitanud elevust üle kogu Eesti. Aivar Hundimägi missioon on inspireeriv ja pakub väljakutseid, mis on olulised kogu riigile.

Lääne-Virumaal valmis uus kohaturundusstrateegia, mille eesmärk on turistide ja uute elanike ning ettevõtjate meelitamisega tõusta Eesti edukaimaks maakonnaks. Selle eesmärgi saavutamisel on võtmetähtsusega kogu protsessi juhtimine, nendib Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui lugeda erinevat majandusstatistikat, siis ei eristu Lääne-Virumaa teistest maakondadest eriti millegagi. Sellise järelduse tegi hiljuti majandusteadlane Heido Vitsur Rakveres toimunud seminaril, millel otsiti lahendust probleemile, miks jääb Lääne-Virumaa palgakasv mitmele teisele Eesti piirkonnale alla.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli Eesti keskmine palk 1812 eurot kuus, Lääne-Virumaal oli sama näitaja 1452 eurot. Keskmise palga suuruselt on Lääne-Virumaa Eestis alles seitsmes maakond. Hõivatutest töötab maakonnas vaid 73 protsenti, selle põhjuseks on lisaks madalale palgale töökohtade arvu piiratus ja töövõimaluste kehv mitmekesisus.

Eelmisel aastal valminud Lääne-Virumaa tööstus- ja ettevõtlusalade analüüsis viidatakse statistikaameti rahvastikuprognoosile, mille kohaselt kahaneb maakonna rahvastik 2045. aastaks 28 protsenti ja tööealine elanikkond koguni 40 protsenti. See on hirmutav perspektiiv, mis ei julgusta investeerima, kuna tööjõud muutub üha defitsiitsemaks.

Ei pea olema hiromant, saamaks aru, et kui Lääne-Virumaal midagi teisiti tegema ei hakata, siis jääbki see maakond lohisema noori ligi tõmbava Tallinna ja Tartu ning suurt abirahade kasvu nautiva Ida-Virumaa sabas.

Magavale kassile hiir tavaliselt suhu ei jookse ning liigutama tasub end hakata enne seda, kui kõht päris tühjaks läheb.

“Uus strateegia peaks panema värisema Tallinna, Pärnu, Tartu ja teised Eesti piirkonnad, sest eesmärk on tõusta number üks sihtkohaks.”

Lääne-Virumaal on saadud aru, et vanamoodi enam edasi tegutseda ei saa. Mullu otsustasid sealsed omavalitsusjuhid tellida maakonna uue turundusstrateegia, mida eelmisel nädalal koos uue brändiga esitleti. Uus strateegia peaks panema värisema Tallinna, Pärnu, Tartu ja teised Eesti piirkonnad, sest eesmärk on tõusta number üks sihtkohaks nii eestlasele kui ka Eestit külastavale turistile. Lisaks plaanitakse meelitada maakonda rohkem uusi elanikke ning kaasaegseid ettevõtteid.

Ambitsiooni uues strateegias on ja praegu on kohalikel inimestel ka energiat seatud eesmärkide poole liikuda. Taoliste algatustega kipub aga juhtuma nii, et alguses tehakse palju kära, siis toimub palju erinevaid jututubasid ning lõpuks visiseb uhke strateegia kiiresti õhust tühjaks ja vajub unustusehõlma. Kirstunaelaks saab elluviimine.

Probleem on selles, et kui seatud eesmärgid on ambitsioonikad, siis nendeni jõudmine võtab kaua aega. Kui pole kubjast, kes jälgib armutult vahe-eesmärkide täitmist ning kokkulepitud tegevuste tähtajaks lõpetamist, või juhti, kes on kiirelt valmis tegevusplaani muutma, kui ilmneb, et see ei anna tulemust, või ei kogeta vahepeal väikeseid võite, siis tekivad asjaosaliste vahel konfliktid ja tegutsemislust raugeb.

Lääne-Virumaal üritatakse seda riski vältida nii, et igas kvartalis fokuseeritakse tegevus väiksemale eesmärgile ning kvartali lõpus tehakse tulemustest kokkuvõte ja pannakse paika järgmise kvartali eesmärk.

Selline tehnika annab tulemust, kui on väga selgelt paigas vastutaja, kes on valmis oma naha viima turule ja teab, et kui eesmärkide täitmine ebaõnnestub ning tegevused soikuvad, siis saab ta kiirelt sule sappa ning peab uusi väljakutseid asuma otsima.

Eesti avalikus sektoris kipub olema vastupidi. Eesmärgid on üldsõnalised, vastutus hajunud, paigal tammumine töökohta ei ohusta ja aastapreemia on garanteeritud isegi siis, kui mingit edasiminekut ja muutusi ei toimu.

Igatahes on Lääne-Virumaa end taas väge täis pumbanud ning üksteist ergutushüüetega üles kütnud, et teiste piirkondade ettevõtjatelt ja omavalitsustelt kliendid, töötajad ja investeeringud endale meelitada. See on võimalik eeldusel, et strateegia elluviimist juhtivatele inimestele antakse vabad käed tegutsemiseks, aga samal ajal nõutakse neilt ka regulaarselt konkreetseid tulemusi.

Kui maakonna kaheksa omavalitsuse juhti suudavad nüüd sõitma hakanud turundusrongi vagunites reisi rahulikult kaasa teha ega torma iga natukese aja järel vedurijuhi kabiini, siis on lootust ka need ambitsioonikad eesmärgid saavutada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

In conclusion, Aivar Hundimägi’s opinion piece sheds light on the efforts of Lääne-Virumaa to catch up with Tallinn’s development. The region is making strides in infrastructure, education, and business to compete with the capital city. However, the gap between the two areas is still significant, and it will take time and concerted efforts to bridge it. Nonetheless, Hundimägi’s article serves as a reminder that regional development is crucial for the overall progress of the country and that attention and resources should be distributed more evenly across Estonia. It is a call to action for the government and stakeholders to prioritize the development of all regions, not just the capital.