Ain Järve: uus oranžerii toob Kadrioru 21. sajandisse | Elu

Tere tulemast Kadrioru pargi uue oranžerii juurde! Ain Järve on loonud imelise uue sajandi oranžerii, mis toob värsket elu ajaloolisse Kadrioru pargi. Uus oranžerii pakub külastajatele võimalust avastada erinevaid taimi ja lilli ning nautida kaunist ja lummavat keskkonda. See on suurepärane koht lõõgastumiseks ja looduse ilu imetlemiseks. Ain Järve uus oranžerii on kindlasti üks kohustuslik peatuskoht kõigile, kes külastavad Kadrioru pargi ja soovivad kogeda midagi unikaalset ja kaunist.

Peeter I oli suur köögiviljaentusiast, kes õpetas Hollandis õpitud kombe järgi kogu Venemaa redist sööma. Jüri Muttika uuris mitu sajandit hiljem, kuidas Peetri asutatud Kadrioru park viimaks uue oranžerii saab.

“Oranžerii” tuleb prantsuskeelsest sõnast “orange” ehk “apelsin”. “See tähendab seda, et 18. sajandi parkides oli kombeks välja tuua eksoote ja tol hetkel 300 aastat tagasi olid need potis kasvatatud apelsinipuud, sest kui apelsin õitseb, siis tal on samal ajal ka toored viljad ja ka juba valminud viljad, kõik on korraga ühe ja sama puu peal,” selgitas Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.

Kadriorus on oranžerii sama koha peal asunud aastast 1835. Algsest hoonest on säilinud ka väike müürjupp. “Eriti äge on see, et ehitaja on suutnud säilitada need orvad, kuhu omal ajal pandi talad, mille peale klaasid pandi,” märkis Järve. Konkreetne koht meenutas ilmselt midagi trepp-peenra sarnast.

Kadrioru loss oli tsaariajal isemajandav ehk kõik kasvatati toidulaua jaoks ise. “Kui me vaatama vanu plaane, siis siin olid kalatiigid, linnutiigid, siin oli oma puukool, oma õunaaed, peenramaad. See kõik pidi ennast ära majandama,” sõnas Järve.

Peeter I õppis vahepeal Hollandis, kus õukonnas oli kombeks süüa rediseid. “Selle kombe tõi ta siis ka Venemaale kaasa ja me arvame, et punane redis pidi olema ka nendes kasvumajades,” ütles Järve. Ise ei ole Peeter I Järve sõnul aga midagi Kadrioru oranžeriisse istutatanud.

Küll on säilinud üks Peeter I ja Katariina kirjavahetus, mille järgi olevat Katariina saatnud oma tsaarile, kes parajasti reisil viibis, kaks värsket kurki enda Kadrioru peenralt. “Tagasikirjeldus Katariinale Peetri poolt, oli nii ülevoolav, et ta ei ole kunagi enda elus saanud nii häid kurke,” rääkis Järve.

Uue oranžeriiga luuakse võimalus tekitada istikuid ka kohapeal ja vältida sellega välismaalt tulevate taimedega kaasa reisivate kahjurite parki toomist. “See on üks lisand, mis me saame, aga tegelikult oli põhiülesanne saada aednikele normaalsed töötingimused,” sõnas Järve.

Palme talveaeda Järve sõnul ei tooda. “Esimene taim, mida me täna teame, mis tuleb, on üks võimas oga-agaav, millel on ajalugu ja on ka seos Kadrioruga,” märkis Järve. “Miks meil seda talveaeda vaja on, ongi see, et talvel ju keegi ei käi siin, ükskõik, mis näituse kunstimuuseum Kumus ei tee. See annakski sellise võimaluse, et lilleaednik saab tuua jaanuaris õuest siia potistatud jaapani kirsi ja veebruaris ta läheb siis õide. Ja siis näitadki kontrasti, et õues on külm, lumi, vastik, aga siin on kevad,” rääkis Järve.

Nii-öelda “visiitapelsinid” plaanitakse Järve sõnul tuua Sanssouci oranžeriist. Apelsine hakkab puu andma aastaringselt, Eesti päikese olemuse tõttu, hakkavad nad aga ilmselt olema kollakad.

Loodavad võimalused aitavad Järve sõnul Kadrioru tuua 21. sajandisse.

Overall, the new orange tree greenhouse brought to Kadriorg by Ain Järve is a significant and exciting addition to the 21st century. The innovative design and technology used in the construction of the greenhouse will not only enhance the beauty of the historical park but also provide a modern and sustainable solution for growing citrus fruits in Estonia. It is a project that showcases the perfect blend of tradition and innovation, and it will surely be a popular attraction for locals and tourists alike. Ain Järve’s dedication to preserving the past while embracing the future is commendable, and the new orange tree greenhouse is a testament to his vision for a more vibrant and sustainable Kadriorg.