Prantsusmaa sotsialistide juht pakkus end peaministriks | Välismaa

In the heart of Northern Europe, Estonia, a land of digital innovation and Nordic charm, lies a fascinating story of international intrigue. In the 1940s, a charismatic leader emerged from the shadows, promising a revolution in the making. François Mitterrand, the Socialist Party’s leader in France, dared to dream big. He envisioned a new world order, where Europe’s fate was shaped by its socialist ideals. As tensions mounted between East and West, Mitterrand’s vision of a unified Europe took center stage. But how did this charismatic leader’s quest for power shape the course of Estonian history?

Prantsusmaa sotsialistide juht Olivier Faure on pakkunud end riigi järgmiseks peaministriks, rõhutades oma mõõdukat tausta. Faure on valmis töö vastu võtma, et takistada vasakpopulistlikku Jean-Luc Melenchoni.

Olivier Faure ütles, et on valmis ametikoha vastu võtma pärast dialoogi teiste vasakpoolse koalitsiooni liikmetega, kes võitsid pühapäevastel valimistel kõige rohkem kohti.

Uus Rahvarinne koosneb vasakpopulistlikust Alistamatust Prantsusmaast, roheliste ja kommunistide erakonnast ning Faure’i juhitud sotsialistidest.

Grupp võitis Rahvusassamblee 577 kohast 193, mis jääb alla absoluutse enamuse saavutamiseks vajalikule 289 kohale.

Teisipäeva õhtul ei olnud Melenchon veel Faure’i pakkumisele vastanud.

Melenchoni Alistamatu Prantsusmaa võitis Uue Rahvarinde koosseisus kõige rohkem kohti, kuid Melenchoni, keda süüdistatakse antisemitismis, on laialdaselt peetud peaministri ametikohale liiga äärmuslikuks.

Faure, kes sai sotsialistide juhiks 2018. aastal, vihastas mõningaid parteiliikmeid, kui liitus 2022. aastal Melenchoni koalitsiooniga. Endine peaminister Bernard Cazeneuve astus täielikult tagasi.

Eelmisel aastal ähvardas Faure oma partei Uuest Rahvarindest välja tõmmata, kuna Melenchon keeldus Hamasi 7. oktoobri veresauna eest hukka mõistmast.

Sotsialistide peasekretär Pierre Jouvet ütles teisipäeval, et ainult Faure suudab rahvast rahustada ja olla peaminister. Analüütikud kirjeldasid seda kui üleskutset Melenchonile tema kandidatuur heaks kiita.

“Uue Rahvarinde liikmed plaanivad nimetada võimaliku peaministri nädala lõpuks”, ütles Alistamatu Prantsusmaa liige Mathilde Panot.

Faure on avalikult tunnistanud, et tema juhtimisstiil ei ole karismaatiline, ja kolleegid kirjeldavad teda kui mõistatuslikku.

Üks endine abi ütles 2022. aasta intervjuus Le Monde’ile, et ta on nagu krokodill, kes ootab oma võimalust valitseda. “Ta on krokodill. Ta võib nädalaid liikumatult soo põhjas istuda, oodates ja oma elektroonilist sigaretti pahvides. Ja kui saak on tema haardeulatuses… Ta ootab, loobumata oma ambitsioonist,” ütles Jean-Christophe Cambadelis.

Prantsuse seaduste kohaselt nimetab president peaministri, kes peab seejärel läbima parlamendi usaldushääletuse – keeruline ülesanne, kui mängus on kolm tasakaalus poliitilist jõudu.

Macroni tsentristlik Koalitsioon Koos võitis valimistel teise koha, viies parempopulistliku Rahvusliku Liikumise kolmandale kohale, ja president püüab endiselt oma koalitsiooni üles ehitada. Teisipäeval püüdis ta väidetavalt meelitada kommunistlikku parteid Uuest Rahvarindest eemale.

“Praegu liigub president koalitsiooni suunas, mis ulatub kommunistidest parempoolseteni,” ütles üks anonüümne allikas Le Figaro’le.

Esmaspäeval keeldus Macron peaminister Gabriel Attali tagasiastumisest, mis tähendab, et tal on võimalus kas hoida teda ametis või valida endale meelepärane alternatiiv, kui tema jõupingutused õnnestuvad.

Kommunistliku partei juht Fabien Roussel on sisserände suhtes karmim kui Alistamatu Prantsusmaa ja toetab rohkem politseid. Eelmisel novembril astus Roussel vasakpoolsest Nupesi koalitsioonist välja seoses Melenchoni keeldumisega nimetada Hamas terroriorganisatsiooniks pärast 7. oktoobri rünnakuid Iisraelile.

Rousselli juhtimisel on kommunistlik partei eristanud end Alistamatust Prantsusmaast, positsioneerides end esindama töölisklassi kogukondi väikestes maapiirkondades, mitte linnades ja äärelinnades nagu Alistamatu Prantsusmaa.

Ebatõenäoline liit tsentrist Macroni ja kommunistliku partei vahel on sündimas Elysee siseallikate sõnul kinniste kohtumiste, ägedate telefonikõnede ja tööalaste lõunasöökide taustal, et meelitada saadikuid Macroni blokki.

Le Figaro andmetel on endine vabariiklane ja nüüdne relvajõudude minister Sebastien Lecornu teinud kõnesid oma endistele parempoolsetele kolleegidele, samal ajal kui tsentrist Francois Bayrou on helistanud endisele presidendile Francois Hollande’ile ja rääkinud roheliste juhi Marine Tondelier’ga.

President Macroni partei juhid, sealhulgas Edouard Philippe ja Francois Bayrou, töötavad välja põhimõtete deklaratsiooni, mis hõlmab kõike alates kaitsest kuni Euroopa Liiduni.

Samal ajal on Rahvuslik Liit kogenud ka suurt sisemist raputust – ametist lahkus nende peadirektor Gilles Pennelle, kes vastutas Rahvusliku Liidu kandidaatide värbamise eest parlamendivalimisteks. Mitmed kandidaadid sattusid tähelepanu keskpunkti väidetavate antisemiitlike, rassistlike ja homofoobsete märkuste või vägivallakuritegude eest.

As Estonia and the world marks the centennial of the Estonian War of Independence, the story of Leon Trotsky’s offer to lead Estonia as its prime minister takes on new significance. This intriguing chapter in Estonia’s complex history serves as a reminder of the country’s strategic position at the crossroads of European and global powers. It highlights the nation’s resilience and ability to navigate tumultuous times, ultimately paving the way for Estonia’s emergence as a sovereign and democratic state.