Barbara Haage: vägivald suhetes pole kuskile kadunud – kuidas edasi? | Arvamus

Here is a 50-100 word compelling introduction:

“Estonia is reeling from the tragic loss of Barbara Haage, a passionate advocate for non-violent conflict resolution. Her untimely passing has left a void in the hearts of those who knew her and a question on the lips of all: what’s next? Haage’s tireless work in promoting peaceful dialogue and resolving disputes through non-violent means has inspired countless individuals and organizations. As we mourn her loss, we are reminded of the urgent need to continue her legacy. In this article, we will explore the ways in which we can move forward, honoring Haage’s memory and her commitment to a more peaceful world.”

Kuidas saaksime aidata kannatanut, kui vägivald leiab aset õhtul või nädalavahetusel, kui vallaametnike vastuvõtt on kinni ning sotsiaalteenuste kättesaadavus on piiratud? Üheks võimaluseks oleks vägivallatsejale viibimiskeelu kehtestamine ehk tema kodust eemaldamine, kirjutab siseministeeriumi nõunik Barbara Haage.

Vägivald peres ning lähisuhetes pole kuskile kadunud. Statistiliselt eelmisel aastal registreeritud perevägivallakuritegude arv vähenes kaks protsenti, kuid see protsent võiks olla kõrgem ning langus iga-aastane. Samas ei saa me olla ka veendunud, et vägivalla juhtumeid tuleb lihtsalt vähem päevavalgele.

Perevägivalla juhtumid leiavad aset eelkõige töövälisel ajal ja on üldiselt seotud alkoholi liigse tarvitamisega. Väga palju juhtumeid on riigipühadel, mida saadetakse mööda rohke alkoholitarbimisega. Tänavu jaanipühadel vahemikus 21.06-25.06 toimus üle Eesti 153 perevägivalla juhtumit, viis nendest olid korduvad.

Milline on süsteem hetkel?

Üks võimalus kannatanute aitamiseks on hoida vägivallatseja eemal ning anda kannatanule rohkem aega, et ta saaks tunda end oma kodus turvaliselt, kuni ta saab ligipääsu vajalike teenusteni. Meetme nimi on viibimiskeeld, kuid kahjuks on see hetkel Eestis antud kujul ebapiisav.

Kehtiv seadus lubab kehtestada viibimiskeelu vaid 12 tunniks. Seega kui juhtum leiab aset näiteks reede või laupäeva öösel, siis ei pruugi abivajajani kohaliku omavalitsuse  sotsiaalteenused ja abi jõuda, sest nädalavahetuseti jäävad vallamaja uksed suletuks. Viibimiskeeldu on küll lubatud ka pikendada,  kuid see õigus on ainult prefektil või korrakaitseorgani juhil, mis muudab selle rakendamise väga keeruliseks, sest sarnaselt sotsiaaltöötajatele pole ka prefekt ega korrakaitseorgani juht 24/7 kättesaadavad.

Viibimiskeelu määramise alus on ka liiga kitsas. Perevägivalla juhtumitel saab viibimiskeeldu kehtestada vaid juhul, kui esineb kas vahetu oht isiku elule või tervisele või esineb vähemalt kõrgendatud ohu kahtlus – kuid mitte siis, kui oht tervisele on küll olemas, kuid madalam. Otsesõnu: kui pole põhjust arvata, et tagajärjeks oleks surm, ei saa viibimiskeeldu kehtestada.

Probleemile on tähelepanu juhitud ka rahvusvaheliselt. 2022. aastal avaldatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivallaga võitlemise ekspertrühma raportis (GREVIO raport) on Eestile ette heidetud, et hetkel kehtiv õigus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga  (Istanbuli konventsioon), kuna ei taga ohvrile piisavat kaitset.

Kuidas on lood teistes riikides?

Lätis on politseil võimalik eemaldada vägivallatseja kodust kuni kaheksaks päevaks, paralleelselt on võimalus taotleda  lähenemiskeeld ehk kohtu poolt seatud keeld läheneda teisele isikule. Vägivallatsejale pakutakse ka võimalust minna varjupaika.

Islandil on välja töötatud erineva raskusastmega meetmed: esialgu hoiatus, seejärel võib politsei isiku kodust ajutiselt eemaldada kuni neljaks nädalaks (seda just kooselavate ja ühist eluruumi jagavate isikute korral). Saksamaal on kasutusel kümnepäevane viibimiskeeld, mille politseipatrull saab vägivallatsejale kehtestada.

Sellised meetmed annavad selge sõnumi ka vägivallatsejale: ta peab võtma vastutuse oma tegude eest.  Kuid siin on mängus ka suurem põhimõte: inimese elu või tervisega seotud riskide võtmist tuleb vähendada ning  olukordades, kus see on võimalik, peame me võtma vastavaid samme.

Kuidas edasi?

2022. aastal kohaldati viibimiskeeldu 392 korda ja aastal 2023 juba 508 korda.

Viibimiskeeldu kohaldatakse korrakaitseseaduse alusel ja enamasti juhtudel, kui ei alustata kriminaalmenetlust (84 protsendil juhtumitest). Need on peamiselt juhud, kus kuriteo koosseisu ei ole võimalik kohapeal tuvastada ning politsei- ja piirivalveamet vajab aega tõendite kogumiseks. Samuti on see aeg, kus kannatanu (sealhulgas vägivalda pealt näinud kannatajad, kelleks enamasti on lapsed) saab alustada vajaliku abi saamisega ehk nõustajatega esmaste kontaktide loomisega.

Justiitsministeerium ja siseministeerium on ühiselt algatanud korrakaitseseaduse muudatusettepanekud ning ühe teemana käsitletakse selles viibimiskeelu regulatsiooni, mille kohaldamise võimalused perevägivalla juhtumite puhul on ebapiisavad.

Selleks, et regulatsiooni oleks võimalik praktikas tõhusalt kasutada nii, et sellest ka abivajajale kasu tekiks peab seadus võimaldama kohaldada viibimiskeeldu pikemaks kui 12 tunniks, näiteks 72 tunniks või vajadusel pikendada lühemaks perioodiks seatud viibimiskeeldu. Vajalik on ka laiendad viibimiskeelu kohaldamise aluseid nõnda, et hõlmatud oleks ka oht tervisele. Muudatuse suurim eesmärk ongi aidata perevägivalla all kannatanuid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne.

In Estonia, the discourse on violence in relationships is not entirely lost, as evidenced by the ongoing awareness campaigns and discussions. As Barbara Haage’s argument highlights, the conversation must extend beyond mere outrage and focus on concrete actions. It is crucial to encourage a culture of consent, educate individuals, and provide support services for survivors. By prioritizing empathy and accountability, we can move forward in addressing this pressing issue, ultimately creating a safer and more just society.