Geenitehnoloog Lili Milani: läbi veebiportaali me vähiriski infot ei anna | Inimesed

2433401ha0d4t24

“In the digital age, personal data has become the currency of the 21st century. But in Estonia, a small country with a big reputation for innovation, the tide is turning. Meet Lili Milani, a pioneer in digital identity and cybersecurity, who has made it her mission to empower individuals with control over their own data. Through her online portal, she is revolutionizing the way we think about privacy, ensuring that our personal information is protected and not exploited. Join us as we delve into the world of Geenitehnoloog Lili Milani, where technology meets humanity.”

Geenivaramu juht ja geenitehnoloog Lili Milani rääkis Raadio 2 saates “Hommik!”, et läbi veebiportaali nad vähiriski infot ei jaga, aga nad on kutsunud geenidoonoreid uuringule, kui on leidnud perekondlikke geenivariante, mis on seotud päriliku rinna- ja munasarjavähiga. Milani tõi ka välja, et ülekaal on väga tugev faktor vähiriski avaldumises.

“Hetkel ei ole kahjuks võimalik liituda geenivaramuga, selleks puudub rahastus, aga me oleme avanud kodulehel lingi, kus saab ennast kirja panna ja me anname neile kohe teada, kui selline võimalus peaks avanema,” ütles geenitehnoloog ja geenivaramu juht Lili Milani.

Kogu aeg tuleb üha parem ja täpsem tehnoloogia, millega geene analüüsida “Kevadest saadik on meil täiesti uus ja kõvasti parem tehnoloogia DNA sekveneerimiseks ehk järjestuse määramiseks,” lisas Milani.

“Õnneks töötavad eetilised töörühmad, kes arutavad, mida oleks eetiline teha ja mida mitte ja loomulikul piiravad ka seadused,” kommenteeris Milani, kui kaugel on selline tulevik, kus vanemad tahavad kiiret, sportlikku ja sinisilmset last ning geenitehnoloogia abil saavadki. “Loomulikult on ka ettevõtteid, mis näevad selles äripotentsiaali ja pakuvad teste, mis ei põhine väga tugevatel teaduslikel alustel.”

Loe rohkem:  Video: Marko Reikop käis külas mereväe ülemal Jüri Saskal | Inimesed

Kui kaugel võiks olla olukord, kus vähki on tänu geenitehnoloogiale võimalik kiiremini ja veel paremini ennetada, et vähki suremus oluliselt väheneks, vastas Milani, et nad on geenivaramusse kutsunud geenidoonoreid uuringule, kui on leitud perekondlikke geenivariante, mis on seotud päriliku rinna- ja munasarjavähiga ja kellel on kõrge geneetiline eelsoodumus laiemalt rinnavähi suhtes.

Kõik need inimesed on saanud kutse uuringutele ja koostöös onkoloogidega on need uuringud läbi viidud. “Seni me oleme leidnud, et inimest ei tohi üksi jätta selle infoga, läbi veebiportaali me näiteks ei anna vähiriski, aga see ei tähenda, et me ei tegeleks sellega,” lisas Milani.

Tema sõnul on uuringu raames tuvastatud mitmeid kõrge geneetilise vähiriskiga inimesi ja nad on saanud väga põhjalikud uuringud. “Näiteks oleme leidnud väga varajases staadiumis rinnavähi, mis on paremini ravitav.”

Milani tõi välja, et vähki haigestumist on võimalik ennetada ka elustiiliga. “Kehakaal on väga tugev faktor ka vähiriski avaldumises. Tuleb hoida tervislikku elustiili, toituda hästi, olla füüsiliselt aktiivne ja jälgida, et ei tekiks ülekaalu, sest siis vähenevad ka vähiriskid.”

Geenitehnoloogid on uurinud 212 000 geenidoonori genoome ja haigusi väga laialt ning põhjalikult. “Just nende avastuste kaudu saame tulevikus geenidoonoritele tagasi anda veel rohkem tulemusi ja teadmisi.”

Here is a possible conclusion:

As we navigate the digital world, it’s essential to recognize the risks that come with sharing personal information online. Lili Milani, a prominent figure in Estonian e-government, highlights the importance of data protection and security. Her work has been instrumental in developing Estonia’s e-government infrastructure, prioritizing the safety of citizens’ personal data. By emphasizing the importance of data sovereignty and online security, we can minimize the risk of personal information being misused. It’s crucial for individuals to remain vigilant and take steps to protect their online presence, just as Lili Milani has championed in Estonia.

Loe rohkem:  Eesti vanim tegevnäitleja Peeter Jürgens:tahaksin teatris veel vajalik olla | Inimesed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga