Karis: NATO liitlaste kaks protsenti kaitsesse ei pruugi enam piisav olla | Välismaa

“In the shadow of Russia’s growing military presence, Estonia’s NATO allies are reevaluating their defense strategy. Karis, a small Estonian island, has become a focal point in this debate. Currently, only 2% of NATO’s budget is dedicated to defense, a number deemed insufficient by many experts. As the security landscape in the region continues to evolve, the question arises: will the traditional 2% threshold remain sufficient to protect Karis and the rest of Estonia from potential threats? The answer has far-reaching implications for the Baltic states and the entire NATO alliance.”

NATO peab olema valmis selleks, et Venemaa on järgmisel kümnendil ohtlikum kui eelmisel ning NATO liitlased peaksid kaaluma oma kaitsekulutuste tõstmist kahe asemel kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ütles president Alar Karis.

President Alar Karis kohtus Vilniuses Leedu kolleegi Gitanas Nausėdaga, kellega vestles kahe riigi koostööst, piirkonna julgeolekust ning ettevalmistustest tuleval nädalal toimuvaks NATO tippkohtumiseks.

Karise hinnangul on NATO tippkohtumise kõige tähtsamad teemad Ukraina täielik, pikaajaline ja tõhus toetamine nii sõjas kui ka pärast seda ning NATO kaitsevõimekuse tugevdamine ja valmisolek Venemaa ohuga silmitsi seismiseks.

“Allianss peab saatma tugeva sõnumi, et NATO on Ukrainale toeks nii kaua kui vaja. Ukraina NATO-liikmesus ei ole läbiräägitav, liikmeks saamise protsess on pöördumatu,” sõnas president.

Karise sõnul on ajalugu õpetanud, et agressoreid tuleb vastutusele võtta, mitte nendega lepitust otsida. Pealesurutud rahu on tema sõnul üksnes ajutine.

“Kui Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ei austata, siis toob see tulevikus kaasa uusi ja suuremaid sõdu. Venemaa ja teised agressorid saavad sellest vaid julgust, et uuesti rünnata,” sõnas president.

“Seetõttu on praegu ainus töötav strateegia toetada Ukrainat nii palju kui võimalik. NATO on suutnud edukalt murda varasemaid kõhklusi seoses militaarabiga Ukrainale. Edasisele abistamisele ei tohiks piire seada,” ütles ta.

President lisas, et Eesti on seadnud eesmärgiks anda vähemalt 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) Ukraina toetamiseks.

Karise hinnangul on selge, et Venemaa jääb NATO-le väga pikaks ajaks kõige tõsisemaks sõjaliseks ohuks.

“Venemaa on järgmisel kümnendil vaenulikum kui eelmisel. NATO peab selleks valmis olema. Selleks on NATO-l head kollektiivkaitseplaanid olemas, mis tuleb täita vajalike jõudude ja relvasüsteemidega,” lausus president.

Ta lisas, et eelnev nõuab alliansilt suuremaid kaitsekulutusi, sest on üha selgem, et kaks protsenti iga liitlase sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ei pruugi enam olla piisav. “Peame arutama kaitsekulutuste ambitsiooni tõstmist 2,5 või kolme protsendini,” ütles ta.

Karise hinnangul on tähtis ka NATO õhukaitse tugevdamine. “Eesti on valmis võtma vastu täiendavaid liitlaste hävitajaid ja õhutõrjesüsteeme rotatsiooni korras nagu lepiti kokku möödunud aastal NATO tippkohtumisel Vilniuses.”

Here is a 50-100 words conclusion in Estonian:

Karis kommenteerib, et NATO liitlaste kaitsesse annud kaks protsenti ei pruugi enam piisav olla. Aastate jooksul on Venemaa NATO piiridesse kasvanud sõjaline ohtlus, mis nõuab liitlastest uut kindlustust. Liitlaste ülesanne on säilitada Euroopa turvalisus ja kaitsese, samas ka säilitada sõjalise ülesehituse stabiilsus. Näiteks, USA ei ole enam valmis, et taasühenduks USA-s toimunud sündmustega NATO liitlaste kohta.