Here’s a 50-100 word compelling introduction:
” Estonia, a small yet fiercely independent nation, has secured a major coup in the realm of national security. In a significant move, the United States has invested tens of millions of dollars in Estonia’s defense infrastructure. This unprecedented injection of resources is a testament to the country’s strategic importance in the region and its commitment to bolstering its defenses against emerging threats. As a hub for digital innovation and a stalwart ally of the West, Estonia’s enhanced security capabilities will have far-reaching implications for regional stability and global peace.”
Eesti on viimastel aastatel saanud Ameerika Ühendriikidelt kümnete miljonite dollarite väärtuses julgeolekuabi, mida on kasutatud Eesti kaitsevõime tugevdamiseks.
“2020. aastal loodud Balti Julgeolekuinitsiatiiviga (Baltic Security Initiative, BSI) on USA kaitseministeerium USA kongressi ettepanekul toetanud Balti riikide iseseisva kaitsevõime ja omavahelise koostalitlusvõime arendamist ning toetus on viimastel aastatel olnud tõusvas trendis,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Bretty Sarapuu ERR-ile.
Kokku on Eestile, Lätile ja Leedule eraldatud sel aastal 228 miljonit dollarit, eelmisel aastal 225, 2022. aastal 180 ja 2021. aastal 169 miljonit dollarit.
Balti riikide vahel jagatakse BSI igal aastal erinevalt, vastavalt võimevajadustele, märkis Sarapuu.
Küsimusele, kui suur on sellest olnud Eesti osa, vastas välisministeeriumi esindaja, et BSI täpset jagunemist kolme Balti riigi vahel osapoolte kokkuleppel ei avaldata.
“USA julgeolekuabi eest soetatu seas on integreeritud õhu- ja raketikaitse võimekust toetav varustust, side-ja kommunikatsioonisüsteeme, öövaatlusseadmeid, laskemoona, sh Javelini rakette ja suurekaliibrilist suurtükimoona, mereolukorrateadlikkust toetavaid radareid ja seiresüsteeme, sõjameditsiini varustust,” loetles Sarapuu.
Lisaks on USA välisministeeriumi toetusprogrammi Foreign Military Financing (FMF) raames Eestile eraldatud 2024. aastal 47,3 miljonit dollarit, 2023. aastal 38 miljonit ja 2022. aastal 140,5 miljonit dollarit.
Välisministeeriumi esindaja selgitas, et nii BSI kui FMF-i kaudu eraldatud raha on mõeldud soetamaks USA kaitsetööstuse toodangut, teenuseid või väljaõpet. Näiteks 2022. aasta rekordilist FMF-i eraldist kasutas Eesti valdavalt mitmikraketiheitjate HIMARS soetamiseks.
“Praegust julgeolekuolukorda arvestades teeme järjepidevalt tööd selle nimel, et USA julgeolekuabi Balti riikidele jätkuks,” märkis Sarapuu.
Teisipäeval Tallinna külastanud USA kongressi liikmeid võõrustanud välisminister Margus Tsahkna tõstis kohtumisel esile USA julgeolekuabi Balti riikidele, mis on oluline täiendus Eesti enda kaitsekulutustele.
“Eesti võtab enda kaitsmist tõsiselt, mida ilmestab kaitsekulutuste tõusmine üle 3,4 protsendi SKP-st,” vahendas ministeeriumi pressiteenistus Tsahkna sõnu. “USA julgeolekuabi on sellele oluline täiendus, mis võimaldab mitmeid võimearendusprojekte tempokamalt ellu viia ja seeläbi Eesti kaitsevõimet kiirkorras tugevdada.”
Ministeeriumi kinnitusel on Balti Julgeolekuinitsiatiiv, millega USA kaitseministeerium toetab Balti riikide iseseisva kaitsevõime ja omavahelise koostalitlusvõime arendamist ning USA välisministeeriumi toetusprogramm Foreign Military Financing (FMF) olnud Balti riikide jaoks võtmetähtsusega.
Tsahkna sõnul annab Eesti iga dollari kohta, mille USA eraldab Eesti julgeoleku jaoks, omakorda lisaks kuus dollarit ning kogu julgeolekuabi suundub läbi kaitsehangete tagasi USA majandusse.
“In conclusion, Estonia has received a significant security assistance package worth tens of millions of dollars from the United States. This cooperation is a testament to the strong bilateral relations between our countries. The security aid will enhance Estonia’s defense capabilities, enabling us to better address emerging threats and maintain regional stability. We are grateful for the US support and commitment to our shared values of democracy and freedom. This partnership will continue to strengthen our nations’ bond and contribute to a safer and more secure Europe.”
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus