Justiitsministeerium manitses Tallinna volikogu tagama valimiste õiguspärasus | Eesti

Here’s a 50 to 100 words compelling introduction in Estonia about: “Justiitsministeerium manitses Tallinna volikogu tagama valimiste õiguspärasus | Eesti”

In a move to safeguard the integrity of elections, Estonia’s Ministry of Justice intervened in the Tallinn City Council elections, ensuring that the democratic process would unfold without any irregularities. The unprecedented decision came on the heels of concerns regarding the legitimacy of voting procedures, prompting the ministry’s swift action to maintain public trust. As Estonia celebrates its commitment to upholding democratic values, this bold step serves as a powerful reminder that the pursuit of fairness and transparency is crucial for the health of a democratic society.

Justiitsministeerium juhtis oma kirjas Tallinna linnavolikogule tähelepanu aprillis toimunud linnapea valimistel esinenud juhtumitele, mis seadsid kahtluse alla valimiste salajasuse ning avaldas lootust, et volikogu suudab edaspidi tagada valimiste õiguspärasuse.

“Volikogul on võimalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, milliste meetmete abil edaspidi tagada volikogus läbi viidavate isikuvalimiste õiguspärasus. Avaldame lootust, et Tallinna linnavolikogu pöörab sellele kohast tähelepanu,” seisab justiitsministeeriumi nõuniku Glen Roosaare allkirjastatud pöördumises Tallinna volikogule, milles tõdetakse, et kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse kohaselt enesekorraldusõigus.

Justiitsministeerium rõhutas oma kirjas, et korrektsus, õiguskuulekus ja õiguspärane käitumine on kogu ühiskonnas alati tähtsal kohal, aga eriti olulised on need volikogu kui avaliku võimu tegevuse aluspõhimõtetena. “Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametiasutuse vastu ning ametiasutuse oskuslikku ja läbipaistvat tegutsemist. Ühiskonna usaldus volikogu vastu sõltub volikogu seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning kompetentsest tegutsemisest avalikes huvides,” seisab kirjas.

Justiitsministeeriumi kiri lähtub Vabariigi Valimiskomisjonile laekunud ja ministeeriumile edastatud Keskerakonna fraktsiooni pöördumisest, milles süüdistatakse Tallinna linnavolikogu valimiste salajasuse põhimõtte rikkumises linnapea valimise käigus ning kuna justiitsministeerium teostab haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Jevgeni Ossinovski Tallinna linnapeaks kinnitanud volikogu otsus nr 44 “Tallinna linnapea valimine” pärineb 14. aprillist 2024.

Teatavasti valiti Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Eesti 200, ja Isamaa saadikute häältega keskerakondlase Mihhail Kõlvarti kukutamise järel uueks linnapeaks 14. aprillil alles kolmandal katsel, kuna hoolimata koalitsiooni enamusest ei tulnud samal päeval peetud kahes esimeses voorus vajalik häälte arv kokku. Esimeses voorus sai Ossinovski 79-liikmelises volikogus 40 väljavõetud sedelist 38 poolt häält ja teises voorus 39 poolthäält. Alles kolmandas voorus jõudis hääletuskasti 41 sedelit ja need kõik olid poolthääled.

Pöördumises leidsid Keskerakonna saadikud, et linnapea valimisel rikuti valimiste salajasuse põhimõtet, kuna vähemalt osasid linnavolinikke survestati oma täidetud hääletussedelit pildistama ja siis kontrollimiseks esitama. Samuti märgitakse pöördumises, et enne kolmandat hääletusvooru oli igale hääletusel osalenud fraktsioonile antud suunis, kuidas oma sedeleid märgistada.

Pöördumisele on lisatud fotod hääletuse sedelitest, millelt nähtub, et peaaegu kõikidel sedelitel on märgistus tehtud väikselt lahtri nurka. Seejuures langeb sedeli lahtri igas nurgas olevate märgistuste arv kokku hääletamisest osa võtnud fraktsioonide suurustega.

“Sellist ebatavalist märgistusviisi juhuslikuks pidada on keeruline ja ei saa välistada võimalust, et volikogu liikmetele anti juhiseid selle kohta, kuidas hääletamise käigus oma sedelit tähistada. Samuti on pöördumisele lisatud tõendeid sellest, et volikogu liikmed pildistasid oma hääletussedeleid, ning viidatud volikogu liikmete kommentaaridele sedeli pildistamise põhjuste kohta,” tõdes justiitsministeeriumi esindaja oma kirjas.

“Selgitan, et kui see nii oli, siis rikub hääletussedeli kontrollitavalt märgistamine ja sedelist kontrollimise võimaldamiseks pildi tegemine hääletamise salajasuse põhimõtet,” rõhutas ministeeriumi nõunik.

Ta selgitas järgnevalt, et valimisvabadus on üks demokraatia aluspõhimõtetest ning hääletamise salajasus on valimisvabaduse üks alaprintsiipe, kusjuures hääletamissaladuse hoidmine on ka valija kohustus ning seda on nentinud ka Vabariigi Valimiskomisjon. Samuti on Vabariigi Valimiskomisjon märkinud, et hääletamise salajasust ohustab ka hääletamissedeli täitmine selgelt erilisel viisil, lisas nõunik.

“Kui hääletussedelite kontrollimist võimaldaval viisil märgistamist võib hiljem olla võimalik tuvastada, siis teisi viise volikogu liikme valimisvabaduse rikkumiseks võib olla keerulisem tuvastada. Näiteks on keeruline hinnata, kas linnapea valimise hääletuselt puudunud fraktsioonide liikmed jätsid hääletusel osalemata küll kokkulepitult, aga siiski omal vabal soovil, või avaldati neile selleks ebasobivat survet,” tõi justiitsministeeriumi esindaja välja ka teise aspekti valimistest, kus ei osalenud Keskerakonna ja EKRE saadikud.

Küll aga leidis ministeerium, et kahtlus selle suhtes, kas linnapea valimistel tohtis läbi viia rohkem kui kaks vooru, on alusetu: “Justiitsministeeriumi hinnangul ei tulene nimetatud sättest, et volikogu saaks samal istungil uue hääletuse läbiviimise otsustada vaid ühe korra. Seega ei olnud volikogu 14.04.2024 istungil kolmanda hääletuse läbiviimine Tallinna põhimäärusega vastuolus.”

In conclusion, the Justice Ministry’s intervention in the Tallinn City Council’s election process has ensured the integrity of the democratic process in Estonia. By investigating allegations of irregularities, the ministry has restored public trust in the electoral system and upheld the rule of law. This decisive action sends a strong message that the government is committed to defending democracy and protecting the rights of citizens. As Estonia continues to evolve as a democratic nation, it is crucial that institutions remain vigilant and proactive in maintaining the integrity of the electoral process.