Zelenski kutsus Venemaa järgmisele rahukonverentsile | Välismaa

2462993heb6bt24

“Estonia, a nation with a rich history of resilience and determination, is once again at the forefront of international diplomacy. Ukrainian President Volodymyr Zelensky has extended an invitation to Russia to participate in the next round of peace talks, sparking hope for a resolution to the ongoing conflict. As the world watches with bated breath, Estonia, with its strategic location and strong diplomatic ties, is poised to play a crucial role in facilitating dialogue and fostering peace in the region. The fate of millions hangs in the balance, and Estonia’s efforts could be the key to unlocking a brighter future.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Venemaa osalema järgmisel rahukonverentsil, kuigi ta on varem öelnud, et Venemaa võib liituda ainult siis, kui loobub Ukraina territooriumist.

Zelenski keeldus kutsumast Venemaad eelmisel kuul Šveitsis toimunud esimesele rahukonverentsile, mis tekitas mõnes ametnikus pahameelt, kuna nad kahtlesid, kas rahu on võimalik saavutada ilma mõlema poole kohalolekuta.

Kolmapäeval näis Zelenski pehmendavat oma seisukohta, tunnistades Vene delegatsiooni osalemise võimalikkust.

“Kui teisel rahukonverentsil on sõja lõpetamiseks plaan ja kaasatud on rohkem riike, siis me korraldame selle ja Vene esindajad peavad kohal olema. Kes? Seda me veel näeme,” ütles Zelenski Bloomberg Newsile.

Küsimusele, kas Vladimir Putin võiks osaleda, vastas Zelenski, et ta pole kindel. “Arvan, et ta kardab Venemaalt lahkuda. Kas on võimalik, et keegi teine peale Putini tuleb? Võib-olla on selleks ajaks Kremlis keegi teine, siis räägime kellegi teisega.”

Analüütikute hinnangul oli esimese rahutippkohtumise eesmärk näidata lääne toetust Ukrainale, mitte niivõrd sõjale lõpu leidmine.

Šveitsi rahukonverentsi eel olid Kreml ja tema peamine liitlane Hiina survestanud Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riike tippkohtumist boikoteerima. Kohtumine lõppes ähmase lubadusega järelkohtumisest, kuid konkreetseid plaane ei tehtud.

Loe rohkem:  Soome tuuma- ja hüdroelektrijaamade töötajad lähevad streigile | Välismaa

Zelenski kasutas oma intervjuud Bloombergiga ka Putini vaherahu pakkumise tagasilükkamiseks, mida ta on varem kirjeldanud lõksuna. Ta pakkus välja, et USA ja Hiina võiksid tegutseda vahendajatena. “Neil kahel on palju küsimusi, kuid kui me tahame selle sõja õiglaselt lõpetada, Ukraina ja kogu maailma jaoks, peavad nad leidma viisi, kuidas Putin peatada,” ütles ta.

Sel nädalal teatasid Lääne luureallikad, et Hiina tehased valmistavad Venemaale saatmiseks droone.

Hiina mõju Venemaale on kasvanud alates Putini täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal. Soome president Alexander Stubb ütles, et Peking võiks sõja lõpetada ühe telefonikõnega, ähvardades majandus- ja diplomaatilise toetuse äravõtmisega.

Putin ja Hiina juht Xi Jinping kohtusid sel nädalal Kasahstani pealinnas Astanas, Shanghai koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumisel, mida nad juhivad.

Tippkohtumisel ütles Xi, et SCO liikmesriigid peavad üksteist toetama, kuigi ta ei kutsunud üles sõjalisele paktile. “Me peaksime ühendama käed, et seista vastu välisele sekkumisele, kindlalt toetama üksteist, hoolitsema üksteise murede eest,” ütles ta.

SCO loodi 2001. aastal ja oli algselt keskendunud endise Nõukogude Kesk-Aasiale. Selle ülesanne on laienenud ja neljapäeval liitus grupiga Valgevene. Iraan, India ja Pakistan on samuti SCO liikmed.

Carnegie Keskuse mõttekoja teadur Temur Umarov ütles, et SCO ei ole otseselt läänevastane liit vaid selle peamine tähtsus on platvormina, kus juhid saavad kohtuda lääne mõjuta. “Venemaa üritab seda kasutada, et saada toetust oma agressioonile Ukrainas, kuid tal ei ole kõigi SCO liikmete poolehoidu,” ütles ta. “Kõik teised tahavad jääda neutraalseks.”

In Estonia, a conclusion about Zelenski’s invitation to Russia’s next peace conference would be:

“Estonia remains cautious as Ukraine’s President Zelenski invites Russia to a next peace conference, despite Russia’s ongoing aggression in eastern Ukraine. This development raises questions about Russia’s intentions and the potential consequences for regional security. Estonia will continue to closely monitor the situation and support Ukraine’s sovereignty and territorial integrity, while also engaging in diplomatic efforts to de-escalate tensions and promote lasting peace in the region.”

Loe rohkem:  Saksamaa parlament hääletab kanepi seadustamise üle juba reedel | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga