Droonid tabasid elektrijaama Venemaa Rostovi oblastis | Välismaa

Tere tulemast! Droonid on tabanud Venemaa Rostovi oblastis asuvat elektrijaama, tekitades rahutust ja muret piiri lähedal asuvates riikides, sealhulgas Eestis. Võimud on mures, et sellised rünnakud võivad põhjustada ulatuslikku kahju ning seada ohtu piirkonna turvalisuse. See paneb meid mõtlema meie enda riigi kaitsele ja turvalisusele ning julgustab meid olema valvsad ja ettevaatlikud. Tulemas on keerulised ajad, kuid me peame jääma ühendatud ja valmis reageerima mistahes ohule. Oleme valmis kaitsema oma kodumaad!

Venemaa ründas hiljuti Ukraina energiataristut ja Ukraina andis esmaspäeva hilisõhtul vastulöögi. Droonid tabasid Novotšerkasski elektrijaama ning tekitasid purustusi ning tulekahju.

Oluline 25. märtsil kell 5.30:

– Rindel muutuseta: Venemaa jätkab Ukraina positsioonide ründamist;

– Droonid tabasid elektrijaama Venemaa Rostovi oblastis;

– Ukraina energiasüsteem kannatas viimastes Vene rünnakutes.

Droonid tabasid elektrijaama Venemaa Rostovi oblastis

Venemaa ründas hiljuti Ukraina energiataristut ja Ukraina andis esmaspäeva hilisõhtul vastulöögi. Droonid tabasid Novotšerkasski elektrijaama ning tekitasid purustusi ning tulekahju. 

Kohalikud elanikud teatasid, et nägid piirkonnas vähemalt kümmet drooni. Seejärel oli elektrijaama piirkonnas kuulda plahvatusi. See on Rostovi oblasti üks suurimaid elektrijaamu, vahendas Ukrainska Pravda. 

Novotšerkassk on linn Venemaal Rostovi oblastis. 

Rindel muutuseta: Venemaa jätkab Ukraina positsioonide ründamist

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab Bahmuti ja Avdijivka suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist, kuid suurt edu pole Vene väed saavutanud. 

24. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Avdijivka lähistel veidi edasi. Vene väed suutsid veidi edasi liikuda Tonenke asula lähistel. 24. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad veel, et Ukraina väed jätkavad Orlivka pärast. Vene sõjablogijad väidavad, et lahingud käivad veel Nevelske ja Pervomaiske lähedal. Avdijivka suunal tegutsev Ukraina ohvitser tõdes samas, et Venemaa armee võtab hoogu maha ning kasutab üha rohkem luuredroone. 

Vene väed jätkavad ka Bahmuti suunal asuvate  Ukraina positsioonide ründamist. 24. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Bohdanivka lähistel veidi edasi. Ukraina peastaap teatas, et riigi armee tõrjus tagasi Venemaa rünnakud Vesele ja Spirne lähedal, vahendas ISW.

Ukraina energiasüsteem kannatas viimastes Vene rünnakutes

Venemaa viimaste rünnakute tagajärjel kandis Ukraina energiasüsteem kahju vähemalt 100 miljonit eurot, kuid Ukrenergo juhi Volodõmõr Kudrõtski sõnul püsib olukord kontrolli all, vahendas pühapäeval uudisteagentuur UNIAN.

“Taastumine võtab aega, kuid olukord püsib kontrolli all,” sõnas ametnik.

Kudrõtski hinnangul kulub Odessas, Hmelnitskis ja Krivõi Rihis tagajärgede likvideerimiseks mitu päeva.

Ukrenergo juht hoiatas, et kõnealuste linnade elanikel tuleks elektrit säästlikult tarbida ja olla valmis võimalikeks varustuspiiranguteks. Harkivis on olukord endiselt kõige keerulisem.

Harkivi linnapea teatas reedel, et Vene raketirünnak jättis Ukraina suuruselt teise linna täielikult elektri ja kütteta.

“Linn on selle tagajärjel täielikult elektrita ning vee- ja soojavarustus ei tööta,” ütles linnapea Ihor Terehhov suhtlusvõrgustikus Telegram.

Budanovi sõnul üritab Venemaa luua oma meredroone

Venemaa üritab Ukraina kogemust kopeerides luua oma meredroone, kuid siiani pole neid edu saatnud, rääkis pühapäeval kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov.

“Jah, neil on arendusi. Ja nad üritavad neid kuidagimoodi ära kasutada. Reaalset kasutust oleme näinud korra ja kõik teised on ebaõnnestunud. Tehnilistel põhjustel,” sõnas luurejuht.

Budanov märkis ka, et just tänu meredroonidele suutis Ukraina tagada, et Vene laevad lõpetasid sisenemise Musta mere loodeossa. Venelasi pole seal nähtud peaaegu kaks aastat.

Uudisteagentuur tõi välja, et pärast Teist maailmasõda pole ükski riik maailmas saanud merel nii muserdava lüüasaamis osaliseks, mis juhtus viimase kahe aasta jooksul Venemaa Musta mere laevastikuga. Olulist rolli selles mängisid Ukraina kaitseväe meredroonid, mis tegutsevad niiöelda hundikarja taktikat kasutades.

Seni viimane edukas Ukraina meredroonide rünnak oli Venemaa patrull-laeva Sergei Kotovi uppumine okupeeritud Kertši lähedal 5. märtsil. Kotovi üks peamisi ülesandeid oli just Ukraina mereväe droonide tõrjumine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et droonide rünnak elektrijaamale Venemaa Rostovi oblastis on tõsine ohumärk ja näitab digitaalse sõja kasvavat ohtu. See näitab, kui oluline on tugevdada küberjulgeolekut ning kaitsta kriitilist infrastruktuuri. Eesti peab olema valmis selliste rünnakute vastu seisma ning investeerima piisavalt ressursse küberkaitse arendamisse. Lisaks on oluline rahvusvahelise koostöö tugevdamine, et ennetada ja takistada selliseid rünnakuid tulevikus.