Saks: terroriakt toob kaasa võimude jõulised käigud Venemaal | Välismaa

Viimastel päevadel on Venemaal toimunud terrorirünnak Saksis tekitanud suurt segadust ja põhjustanud võimude jõulisi vastumeetmeid. See veretu terroriakt on tõstatanud palju küsimusi nii kohalike elanike kui ka välismaiste jälgijate seas. Kuidas see sündmus mõjutab lähisuhet Eesti ja Venemaa vahel? Kuidas saab rahvusvaheline kogukond reageerida sellistele vägivallategudele? Kuid kõige olulisem küsimus on, kuidas tagada selliste tragöödiate ennetamine tulevikus. Selles keerulises olukorras on oluline jälgida tähelepanelikult sündmuste arengut ning otsida koos lahendusi rahu ja stabiilsuse tagamiseks.

Venemaa sisejulgeolekuteenistus on taas läbi kukkunud, kuid suuremas plaanis ei tule see kellelegi üllatusena. Võib oodata massiivset sisevaenlase vastast infokampaaniat ja demonstratiivseid jõulisi käike, kirjutas julgeolekuekspert Rainer Saks sotsiaalmeediapostituses.

“Kaks nädalat tagasi hoiatas USA väga kõrge terrorirünnaku ohu eest Venemaal. Reede õhtul toimus väga jõhker rünnak Moskva lähedal Krasnogroskis Crocus City Halli nimelises kontserdimajas ja kaubanduskeskuses,” kirjutas Saks.

Saks märkis, et hoone hävis tules kiiresti, mis viitab, et ründajad teadsid, kuidas seda kõige tulemuslikumalt süüdata. “Kohalikud väidavad, et Rosgvardia eriüksused saabusid sündmuskohale alles tund peale intsidenti,” sõnas Saks.

“Vene võimud jõudsid alustada kaootilist meediakampaaniat, mis seostas rünnakud Ukrainaga, kuid õige pea kuulutati tagaotsitavateks kolm põhja Kaukaasia päritolu meest. Aga meedias rändleb väga erinevat infot ründajate identiteedi kohta. Viimase versiooni kohaselt on tegemist Tadžikistani päritolu isikutega ning neid on kokku kuus, kellest osa õnnestus arreteerida Brjanski kandis, osa on jooksus. Rünnaku on omaks võtnud ISIS,” kirjutas Saks.

Saksa sõnul pole kahtlust, et tegemist on rünnakuga, mille eest USA hoiatas ja võib uskuda, et nad edastasid selle kohta info ametlikult Venemaa teenistustele.

“Arvestades Venemaa presidendi isiksust, Venemaa võimukorraldust ning praegust geopoliitilist olukorda, võib olla kindel, et Venemaa president ei pidanud seda info edastamist siirastest motiividest kantuks ning pigem pidas seda katseks nurjata või mõjutada presidendivalimisi Venemaal. Sellest ka tema isiklikult mõned päevad tagasi edastatud teade, et tegemist on desinfoga. Selle rünnaku kõiki tagajärgi on veel raske hinnata,” ütles Saks.

Saksa sõnul sai sai taas kinnitust fakt, et ekstreemsed rühmitused võivad igal hetkel uuesti kontrolli alt väljuda. “Venemaa sisejulgeolekuteenistus on taas läbi kukkunud, kuid suuremas plaanis ei tule see kellelegi üllatusena. Võib oodata massiivset sisevaenlase vastast infokampaaniat ja demonstratiivseid jõulisi käike. Olukorda võib hinnata ka selliselt, et Venemaa julgeolekuteenistused on kurnatud oma kaotusterohke tegevusega Ukrainas ning et selline olukord võib motiveerida seni maha surutud rühmitustel uuesti rünnakuid läbi viima,” kirjutas Saks.

Saksa hinnangul võivad Venemaa inimesed võivad kaotada respekti valitsuse suunal juhul, kui levib ja kinnistub arvamus, et võimud ei suutnud adekvaatselt tegutseda. “Muidu suudavad valitsuse struktuurid olukorra ära kasutada ühiskonna konsolideerimiseks valitsuse ümber. Terrorirünnak Moskva lähedal aga nivelleeris suuresti Ukraina vastu läbi viidud raketirünnakute mõju rahvusvahelises meedias,” sõnas Saks.

Saks: Ukraina on juba võitnud Vene naftataristu ründamisest

Saks kirjutas postituses ka, et Financial Times avaldas reedel info, et USA on avaldanud survet Ukrainale lõpetada rünnakud Venemaa naftatöötlemise tehastele.

“Põhjuseks tuuakse kartused nafta hinna järsu tõusu üle maailmaturul ning peljatakse Venemaa vasturünnakuid kusagil mujal maailmas. Toodud põhjenduste üle on võimalik vaielda, kuid sellise info avaldamise ise loob juba Venemaa potentsiaalsete rünnakute tarbeks sobiva informatsioonilise konteksti. Rünnakud Venemaa naftatööstusele ohjeldavad Venemaa võimet sõda jätkata nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis ning Ukraina rünnakud on kindlasti juba mõjutanud Venemaa võimet armeed varustada,” kirjutas Saks.

“Täna öösel ründasid droonid uuesti Samaara lähedal asuvat Novokuibõševi naftarafineerimise tehast. Rünnaku tulemuste kohta veel täpset infot ei ole. Kui Ukraina esialgu isegi soovis järgida USA survet mitte rünnata naftatehaseid, siis Venemaa raketirünnak Ukraina energeetikataristule muutis olukorda,” võttis Saks teema kokku.

Kokkuvõttes on Saksis toime pandud terroriakt kurb ja muret tekitav sündmus, mis on viinud võimude jõuliste meetmeteni Venemaal. Sellised vägivallaaktid ei tohiks kunagi leida kohta ühiskonnas ja on oluline, et sellistele kuritegudele järgneks kiire ja efektiivne õiglus. Oluline on, et rahu ja turvalisus säiliks nii Eestis kui ka kogu maailmas ning et terroriaktide toimepanijad vastutaksid oma tegude eest. Terrorismi tuleb jätkuvalt jälgida ja ennetada, et tagada kõigi kodanike ohutus ja heaolu.