Eesti eksperdid: Ukrainal ei saa keelata Vene naftarajatiste ründamist | uudised

Eesti eksperdid hoiatavad, et Ukrainal ei tohiks keelata Vene naftarajatiste ründamist, kuna see võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii Ukrainale kui ka sellele piirkonnale tervikuna. Konfliktid Vene naftajaamade vastu võivad põhjustada jätkuvat eskaleerumist ja halvendada juba niigi pingelist olukorda idapoolsetes piirkondades. Eesti analüütikud rõhutavad vajadust leida rahumeelne lahendus läbi dialoogi ning hoiatavad relvastatud konflikti ohtlikkuse eest. Hoolimata pingeid täis olukorrast, on oluline säilitada rahumeelne ja konstruktiivne suhtlus naaberriikide vahel.

Financial Times (FT) väitis reedel anonüümsetele allikatele tuginedes, et USA on korduvalt kutsunud Ukraina julgeolekuteenistuse ja Ukraina luure peavalitsuse juhte üles lõpetama rünnakud Vene naftarafineerimistehastele, sest rünnakud tõstavad nafta hinda. Samuti olevat USA mures võimalike Vene vastusammude “provotseerimise” pärast, lisas FT.

Pevkur: Ukrainal on sellisteks rünnakuteks täielik õigus

“Ma olen sügavalt veendunud, et Ukrainal on õigus kasutada agressori tõrjumiseks kõiki proportsionaalseid meetmeid, mis on vajalikud selleks, et Venemaa sõjamasinat nõrgestada. Ja on selge, et kui Ukrainal on võimekus juba iseehitatud droonidega mõjutada Venemaa majandust ja naftabaase, siis on neil selleks kindlasti täielik õigus,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur ERR-ile.

Pevkur rõhutas, et Ukraina ei ole kordagi rünnanud Venemaal tsiviilobjekte, vaid peamiselt õlitehaseid ja isegi sõjaväebaasidest ainult lennuvälju.

“Nii et minu arvates ei tee küll Ukraina mitte midagi valesti, kui ta püüab nõrgestada Vene sõjamasinat,” lisas minister.

Küsimusele, kas see ei või mõne lääneriigi jaoks tähendada soovimatut eskalatsiooni, vastas Pevkur: “No vabandust, kuidas see saab olla eskalatsioon, kui Venemaa on tunginud Ukrainasse juba 2014. aastal ja 2022. aastast peab täiemahulist sõda ja on iga päev eskaleerinud rünnakutega Ukrainas. Mina ei näe seda kuidagi eskalatsioonina, et Ukraina teeb seda, mida Venemaa on teinud kaks aastat või õigemini tegelikult juba kaheksa aastat, lõhkudes ja hävitades Ukraina taristut, energiasõlmpunkti, veetamme ja kõike muud. Nii et kui Venemaa seda teeb, siis see justkui ei ole eskalatsioon, aga kui Ukraina midagi sarnast teeb oluliselt väiksemas mahus, siis keegi arvab, et see on eskalatsioon, kaugeltki mitte.”

“Tegemist on selgelt Ukraina õigustatud proportsionaalse vastusega Venemaa rünnakutele ja tegelikult isegi need proportsioonid on oluliselt väiksemad Ukraina vaates,” rõhutas kaitseminister Pevkur.

Mihkelson: tõe korral näitab see lääne vähest strateegilist meelekindlust

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles oma kommentaaris ERR-ile, et kui FT väidetu peaks tõele vastama, oleks vaieldamatult tegemist äärmiselt kahetsusväärse signaaliga, mis kajastab mõnede lääneliitlaste vähest strateegilist meelekindlust.

“See näitab ennekõike seda, et lääneriikidel, lääne juhtivatel riikidel puudub endiselt ühtne nägemus ja strateegia, kuidas aidata Ukrainat võidule ja kuidas tegelikult viia Venemaa selles sõjas strateegilise lüüasaamiseni. Ja kahjuks peegeldab see natukene ka varasemaid tegevusi, kus lääneriigid, ennekõike Ameerika Ühendriigid, aga ka Saksamaa, on keeldunud andmast Ukrainale relvastust, millega oleks võimalik mõjutada sügavamalt Venemaa tagalat – hävitada näiteks Kertši sild või veel miskit, kui me räägime siin kaugmaarakettidest,” rääkis Mihkelson.

Tema sõnul näitaks selliste piirangute seadmine Venemaale, et me kardame teda ja ei ole valmis Ukrainat täiel määral võidule aitama. “Ja see viitab sellele, et me ei saa aru, kui tõsises, suures, rahvusvahelises, globaalses konfliktis me juba oleme,” tõdes Mihkelson.

Väliskomisjoni esimees ütles ka, et ei pea USA juhtkonna sellise signaali peapõhjuseks lähenevaid presidendivalimisi. “Loomulikult nad mõjutavad, aga tegelikult me oleme näinud läbi viimase kümne aasta, et lääneriikidel on olnud väga suuri raskusi strateegilise meelekindluse loomisel ja ka strateegilise eesmärgi sõnastamisel, mis puudutab Venemaa imperialistliku sõja tagasilöömist ja Venemaa strateegilise lüüasaamiseni viimist,” märkis ta.

Samuti ei saa nii kriitilises olukorras olla argumendiks see, et rünnakute tagajärjel võiks tõusta nafta hind, leidis Mihkelson: “Selles kontekstis muretseda nafta hinna pärast on küll viimane asi, mida teha, kui mängus on tegelikult nii Ameerika Ühendriikide enda rahvusvaheline positsioon, julgeolek, kuid ennekõike Euroopa liitlaste julgeolek.”

Mihkelson tõi ka esile Vene kaitseministri Sergei Šoigu äsjase teate, kuidas juba selle aasta lõpuks tahab Venemaa luua kaks uut üldarmeed, 14 uut diviisi ja 16 brigaadi. “Minu küsimus on, et mis on meie vastus sellele, mis on meie kui lääneliitlaste vastus sellele?” nõudis ta.

“Ukraina võitleb sisuliselt oma vabaduse eest viisil, kui tal on kaks kätt selja taha seotud – ta ei saa kasutada kõiki võimalusi, kõik operatiivtasandi otsuseid ja kahjuks ei ole tal veel jätkuvalt ka seda relvastust, mida oleks hädasti vaja, et Venemaa selles sõjas kaotuseni viia,” rääkis Mihkelson.

Küsimusele, kas Financial Timesi artikli näol ei või olla Venemaa ettesöödetud infooperatsiooniga, rõhutas Mihkelson, et see leht on üldiselt jätnud väga usaldusväärse väljaande mulje ja teeb väga head tööd, kuid ta lisas, et Venemaa teeb praegu lääne ühiskondades massiivset õõnestustööd.

“Nad on viimase poole aasta jooksul massiivselt aktiviseerinud oma mõjuagendid erinevates lääneriikides. Sekkumine meie avatud ühiskondade sisemistesse protsessidesse on täiesti ilmne alates käimasolevast presidendikampaaniast Ameerika Ühendriikides kuni ka selleni, mida me oleme näinud siinsamas Eestis, kui me tuletame meelde näiteks vandalismiakti meie siseministri vara vastu,” rääkis väliskomisjoni esimees.

“Nii et tegelikult see on ka üks osa, millest me peame aru saama. Kui tahame taastada püsiva rahu ja stabiilsuse, siis me kindlasti ei tohi piirata ukrainlasi, kes võitlevad praegu rindel nende barbarite hordide vastu, et nad justkui ei tohiks kasutada võimalusi ja meetodeid, mis aitaks agressiooni tagasi tõrjuda. Kindlasti see, mida me sellest uudisest välja lugesime, töötab kahjuks pigem Venemaa kui meie huvides,” tõdes Mihkelson.

Kannik: see peegeldab USA praeguse valitsuse tahtejõuetust

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik ütles ERR-ile, et kuna info põhineb anonüümsetel allikatel, ei saa seda võtta veel 100 protsenti tõe pähe.

“Aga kui see vastab tõele, mis on siiski küllaltki tõenäoline, siis see näitab lihtsalt praeguse Ameerika administratsiooni tahtejõuetut poliitikat Ukraina küsimustes. Kindlasti on nafta hind valimisaastal üks teema, mis neid murelikuks teeb ja teine on kogu see pidev ja palju korratud hirm eskalatsiooni üle, mida Ameerika praegune administratsioon on korduvalt ja pidevalt kasutanud selle sõja käigus,” rääkis Kannik.

Tema sõnul kardab USA juhtkond Venemaa vastusamme, kui samas ei suuda tihti ka väga täpselt formuleerida, milles see eskalatsiooni oht väljendub. “Pigem on see selline psühholoogiline hirm ja suutmatus sellega ise toime tulla,” tõdes Kannik.

Ta kommenteeris ka USA rahvusliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivan äsjast visiiti Kiievisse, kus ta pidas küll kõne, kui Ukraina võidutingimuste hulgas ei rääkinud kordagi okupeeritud territooriumite vabastamisest. “See oli taaskord selline retooriliselt nõrk kõne,” lisas Kannik.

Mikser: Ukraina teeb oma taktikalised otsused ise

Ka Euroopa Parlamendi saadik ning kunagine kaitse- ja välisminister Sven Mikser rõhutas FT artiklis väidetud põhineb anonüümsetel allikatel ning seetõttu ei saa selle tõepärasuses täiesti kindel olla.

“Ühest küljest ei ole mingit kahtlust, et Ameerika Ühendriikide ja Ukraina esindajad ka sõja taktikaliste aspektide üle kindlasti mõtteid vahetavad. Teisest küljest on ka selge, et Ukrainal on üks strateegiline imperatiiv, milleks on selle sõja võitmine,” tõdes Mikser. “Ja kahtlemata kõik sihtmärgid, mis Venemaa võitlusvõimet kahandavad ja vähendavad ka Venemaa võimet laiemalt seda sõda pidada ja finantseerida, siis need on kindlasti Ukraina vaatevinklist legitiimsed sihtmärgid. Ja Ukraina kahtlemata võimaluse korral, kui see nende strateegiliste ja taktikaliste eesmärkidega ühtib, ka kindlasti neid sihtmärke ründab,” lisas ta.

“Ma ei kahtle, et ameeriklased oma taktikalisi kaalutlusi ka ukrainlastega jagavad. Kas neid saab nimetada nõuandeks, surveks, ettepanekuks, mure väljendamiseks – seda oskavad hinnata kindlasti need, kes neid vestlusi peavad,” kommenteeris USA võimude väidetavat survet Kiievile. “Aga nagu ma ütlesin, mul ei ole mingit kahtlust, et ukrainlased kuulavad ameeriklased kindlasti ära, aga loomulikult – mis puudutab vahetuid, taktikalisi otsuseid selle selles osas, kuidas oma sõjalisi eesmärke saavutada, siis need otsused teevad ukrainlased kindlasti ise,” lisas ta.

“Seda enam, et löökideks naftatööstusega seotud sihtmärkide pihta on ukrainlased valdavalt kasutanud kodumaist päritolu droone,” ütles eurosaadik.

“Üks asi tuleb kindlasti ära rõhutada, et Ukraina ja Ameerika Ühendriikide strateegiline eesmärk selles sõjas langeb täielikult ühte. Nii Ameerika Ühendriikide tänane administratsioon kui Ukraina on mõlemad eluliselt huvitatud sellest, et Venemaa selle sõja kaotaks ja Ukraina selle sõja võidaks,” rõhutas Mikser. “Ameeriklased on märkimisväärselt panustanud ja loodetavasti panustavad märkimisväärselt ka tulevikus selles, et Ukraina suudaks seda efektiivselt pidada. Nii et kindlasti ei tasuks ületähtsustada ka selliseid üksikuid võimalikke erimeelsusi mingisuguste taktikaliste valikute osas.”

“Kahtlemata ei ole Washingtoni huvides panna seda sõda seisma ja anda venelastele võimalust ümber grupeeruda või jõudu koguda. Nii et ma selliste spekulatsioonidega ei läheks väga kaasa,” ütles Mikser. “Nii et minu sõnum on see, et Ameerika Ühendriigid kindlasti teevad kõik endast oleneva, et Ukraina selle sõja võidaks. Ameeriklaste huvides ei ole kuidagi pärssida ukrainlaste edu, seda enam, et see sõda on kestnud väga kaua ja kindlasti kestab üksjagu veel. Ameerika Ühendriikide huvides kindlasti ei ole seda sõda pikendada ja nende huvides kindlasti on, et see sõda Ukraina vaates jõuaks võiduka lõpuni, mitte mingisuguse sellise lahenduseni, kus agressor pääseb karistamatult ja agressiooni ohver oleks sunnitud tegema mingisuguseid ränki järeleandmisi,” rääkis Mikser.

Tema hinnangul langevad USA huvid strateegilises plaanis kindlasti Ukraina huvidega täielikult ühte, isegi kui neil on mingisuguseid taktikalisi eriarvamusi.

Eesti eksperdid usuvad, et Ukrainal ei tohiks olla õigust keelata Vene naftarajatiste ründamist, kuna see võib tekitada veelgi suurema konflikti nende kahe riigi vahel. Samas tuleks leida rahumeelseid lahendusi ja dialoogi naftatarnete küsimustes. Oluline on meeles pidada, et vägivald ei too kaasa pikaajalisi lahendusi ning koostöö ja läbirääkimised on alati parem valik. Eesti eksperdid toetavad Ukraina ja Venemaa vahelist koostööd ning rahulikku lahenduste leidmist nende vaheliste suhete parandamiseks.