Sõja 757. päev: Ukraina õhutõrje tulistas alla kõik 31 Vene raketti | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Ukrainast raputavad maailma – 757. päeval sõjategevust tulistati alla kõik 31 Vene raketirünnakut. See sündmus on põhjustanud suurt ärevust ja muret üle maailma ning tõstnud pinged veelgi kõrgemale. Rahvusvaheline kogukond on hukka mõistnud Ukrainale suunatud agressiooni ning ootab Vene poolt selgitust juhtunule. Sel rasketel aegadel tuleb meil kõigil seista kokku ja toetada rahu ja stabiilsust meie piirkonnas ning kogu maailmas.

Oluline neljapäeval, 21. märtsil 21.00:

– Zelenski kutsus Läänt näitama poliitilist tahet Kiievi abistamiseks;

– Ukraina õhutõrje tulistas Kiievi kohal alla kõik 31 Vene raketti;

– Öösel algas Vene raketirünnak Ukrainale, Kiievis kõlasid plahvatused;

– Kanada eraldas Ukrainale 1,5 miljardit dollarit abi;

– Zelenski: Putini kaotus on demokraatliku maailma elu ja surma küsimus;

– Valge Maja ei oska ennustada Ukraina abipaketi vastuvõtmise aega.

 

Vene vabatahtlike piiriülene haarang aitas stabiliseerida rinnet

Leegion “Venemaa Vabadus” teatas, et vabatahtlike operatsioon Vene Föderatsiooni Belgorodi ja Kurski oblastis aitas Ukraina relvajõududel rinnet stabiliseerida, vahendas neljapäeval portaal Unian.

Üksuse esindaja Aleksei Baranovski selgitas pressikonverentsil, et okupatsiooniarmee kavatses enne “libavalimisi” ja režiimi juhi Vladimir Putini ametisseastumist läbi viia uue pealetungi.

“Meie operatsioon nurjas need plaanid. Sõjalises mõttes olid nad sunnitud Kupjanski lähedalt Belgorodi ja Kurski oblastisse viima olulisi jõude. Tegelikult nurjasime Vene väe pealetungiplaanid,” selgitas Baranovski.

Tema sõnul kaotas vaenlane selle aja jooksul hukkunutena 651 inimest, veel 908 sai haavata ja 37 võeti vangi.

“Me tõmbasime enda peale taktikalise lennuväe, see sooritas üle 320 õhurünnaku, kõik pommid maandusid Venemaa territooriumile. Tänu meie operatsioonile suutsid Ukraina relvajõud stabiliseerida rinde ja katta alad, kus oli oodata Venemaa massilist rünnakut,” võttis leegioni esindaja kokku.

Poola aitab tarnida Ukrainasse Tšehhi algatusel ostetud mürske

Poola aitab toimetada Ukrainasse Tšehhi Vabariigi algatusel ostetud mürske, vahendas portaal Unian neljapäeval välisminister Radoslaw Sikorski sõnu.

Minister tänas Tšehhit laskemoona algatuse suurepärase idee eest.

“Poolal on hea meel anda oma panus mitte ainult rahaliselt, vaid ka logistiliselt, et laskemoon jõuaks sinna, kuhu vaja: rindele,” ütles Sikorski.

Veebruaris sai teatavaks, et Tšehhi on leidnud väljaspoolt Euroopa Liitu Ukraina jaoks 800 000 mürsku.

Tehinguks on vaja 1,5 miljardit dollarit. Praha ametnikud ütlesid, et ei saa kinnitada üksikasju laskemoona rahastamise ega päritolu kohta.

Hiljuti sai teatavaks, et Tšehhi on leidnud Ukraina relvajõudude jaoks veel 200 000 ühikut laskemoona. Peaminister Petr Fiala sõnul on 18 riiki ühinenud algatusega osta Ukrainale laskemoona riikidest väljaspool EL-i.

Zelenski rõhutas EL-i liidritele laskemoona tarnimise tähtsust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas neljapäeval Euroopa Liidu juhtidele tehtud videopöördumises laskemoona tarnimise tähtsust.

“Kahjuks on suurtükiväe kasutamine rindel meie sõdurite poolt Euroopale alandav ses mõttes, et Euroopa suudab pakkuda rohkem – ja seda on ülimalt tähtis nüüd tõestada,” ütles Zelenski videolingi vahendusel EL-i tippkohtumisel osalejate poole pöördudes.

Zelenski kutsus Läänt näitama poliitilist tahet Kiievi abistamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus neljapäeval lääneriike üles näitama “poliitilist tahet” abistada Kiievit võitluses Vene okupantide vastu, kes korraldasid öösel pealinna vastu ühe intensiivsema rünnaku nädalate jooksul.

“Selline terror jätkub iga päev ja öö. Sellele on võimalik lõpp teha läbi üleilmse ühtsuse,” ütles Zelenski.

Riigipea kutsus lääneriike üles saatma Ukrainale rohkem õhukaitsesüsteeme.

“See on täielikult võimalik, kui meie partnerid näitaksid üles piisavat poliitilist tahet.”

Eraldi avalduses märkis Ukraina siseministeerium, et Vene raketirünnakus Ukraina pealinnale sai vigastada 13 inimest.

Vene armee väitel hõivasid nad Ida-Ukrainas veel ühe küla

Moskva väitis neljapäeval, et võttis enda kontrolli alla veel ühe küla Ida-Ukrainas, kümnekonna kilomeetri kaugusel Avdijivka linnast, mis langes Vene okupatsiooniväe kätte veebruaris.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et Vene väed vallutasid Tonenke küla. Pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis Venemaa väiteid kinnitaksid. Siiski on teada, et asula pärast käivad ägedad lahingud. 

Vene üksused hõivasid Avdijivka veebruaris, linna pärast peeti veriseid lahinguid.

Ukraina õhutõrje tulistas Kiievi kohal alla kõik 31 Vene raketti

Kiievi linnaadministratsioon teatas, et neljapäeva öösel toimunud Vene raketirünnaku käigus tulistas Ukraina õhutõrje alla umbes 30 Vene raketti, nende seas olid ka ballistilised raketid.

Hiljem kinnitas Ukraina õhuväe juht Mõkola Oleštšuk, et Ukraina õhutõrje tulistas alla kõik rünnakus kasutatud 31 Vene raketti, millest kaks olid ballistilised raketid Iskander ja Kinžal ning 29 tiibraketid H-101 ja H-555.

Märgitakse, et tegemist on esimese Vene raketirünnakuga Kiievile 44 päeva jooksul. Venemaa kasutatud raketid H-101, H-555 lähenesid eri suundadest Kiievi poole, sisenedes esialgu teiste Ukraina oblastite õhuruumi.

On teada kahest haiglasse toimetatud vigastatust, kellest üks on 11-aastane laps. Hukkunuid hetkeseisuga pole.

Öösel toimus Vene raketirünnak Ukrainale, Kiievis kõlasid plahvatused

Öösel kella kolme paiku algas Vene raketirünnak Ukrainale, mis kestis umbes kella kuueni.

Ukraina õhuvägi teatas, et rünnakus osales üheksa Vene strateegilist pommitajat Tu-95, mis tõusid õhku Olenja lennuväljalt Murmanski oblastis.

Kui kella kolme paiku teatasid Ukraina võimud raketirünnaku ohust Donetski, Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Harkivi oblastis, siis kell 3.44 laienes raketirünnaku oht kogu Ukrainale.

Kella viie paiku tulid teated plahvatustest Ukraina pealinnas Kiievis. Hiljem kinnitas neid teateid ka Kiievi linnapea Vitali Klõtsko, kelle sõnul töötas pealinnas õhutõrje. Samuti ütles linnapea, et Venemaa kasutas rünnakus rakette Kinžal.

On teada ka alla tulistatud rakettide rusude tõttu tekkinud kahjustustest maa peal.

“Svjatošini rajoonis kukkusid raketi rusud lasteaia hoonele. Ševtšenko rajoonis põlevad autod. Päästjad on suundunud sündmuskohale. Podili rajoonis kukkusid raketi rusud ühe ettevõtte alale. Svjatošini rajoonis kukkusid samuti rusud elumajale,” ütles Klõtsko.

Kell 5.42 selgus, et ühe elumaja katus põleb ka Podili rajoonis.

“Vaenlase rünnaku tagajärjel on juba kümme vigastatut,” kirjutas Kiievi linnapea kella kuue paiku. Kuus inimest sai viga Ševtšenko rajoonis ja neli Svjatošini rajoonis.

Klõtsko sõnul vajas kümnest kaks inimest haiglasse toimetamist, ülejäänutele osutatakse abi sündmuskohal.

Kanada eraldas Ukrainale 1,5 miljardit dollarit abi

Ukraina sai kolmapäeval Kanadalt 2 miljardit Kanada dollarit ehk 1,5 miljardit USA dollarit rahalist abi, vahendas peaminister Denõss Šmõhali informatsiooni uudisteagentuur UNIAN.

Šmõhali sõnul aitavad need vahendid Ukraina valitsusel rahastada puudujääki ja eelkõige sotsiaalabiprogramme.

“Oleme tänulikud Kanada rahvale ja valitsusele, kes jäävad nendel rasketel aegadel meie usaldusväärseks liitlaseks,” ütles Shmõhal.

Ukraina valitsusjuht märkis, et Kanada rahalise toetuse kogumaht alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on ligi seitse miljardit Kanada dollarit ehk üle viie miljardi USA dollari.

Kanada on andnud ühtlasi märku, et on valmis toetama Tšehhi algatust toimetada kiiresti Ukrainasse kümneid tuhandeid suurtükimürske erinevatest riikidest. Kanada valitsus võib viimastel andmetel panustada kuni 30 miljonit dollarit.

Tšehhi president Petr Pavel ütles veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil, et Tšehhi suudab koguda Ukrainale märkimisväärse koguse relvi väljastpoolt Euroopat. Pavel lisas, et koostöös Kanada ja Taaniga on leitud võimalus 500 000 155-millimeetrise ja 300 000 122-millimeetrise mürsu ostmiseks.

Zelenski: Putini kaotus on demokraatliku maailma elu ja surma küsimus

Venemaa president Vladimir Putin peab kaotama ning see on demokraatliku maailma jaoks elu ja surma küsimus, avaldas kolmapäevaõhtuses pöördumises arvamust Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Riigipea hinnangul Putini kaotuse korral demokraatlikul maailmal järgmise põlvkonna jaoks hea väljavaade.

“Peame valmis olema mitmesugusteks raskusteks ja meil peab olema võhma kaua vastu pidada, et Putinit võita. Ei tohi lasta tekkida olukorda, kus kahtlused lääne tugevuses seda hullu aitavad,” rõhutas Zelenski.

President rääkis kohtumisest Ühendriikide presidendi riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivaniga.

“Väga sisukas ja väga konkreetne vestlus oli nii kaitsekoostööst kui ka ühistest poliitilistest tulemustest ja eesmärkidest, mida tuleb saavutada. Olen Ameerikale tänulik meie riigi ja rahva toetuse eest ning on ülioluline, et Ameerika juhtkond jääks tugevaks rahvusvahelise õiguse ja korra kaitsmisel,” sõnas riigipea.

Valge Maja ei oska ennustada Ukraina abipaketi vastuvõtmise aega

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan hoiatas kolmapäeval, et Washington ei oska ennustada, millal Ukrainale ülitähtis 60 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett vastu võetakse.

“See on juba liiga kaua aega võtnud. Ja ma tean seda, te kõik teate seda,” tõdes Sullivan.

“Ma ei kavatse ennustada, millal see täpselt teoks saab, kuid me töötame selle nimel, et see võimalikult kiiresti juhtuks, aga ma ei saa täna konkreetset ennustust teha,” ütles Sullivan pressikonverentsil ajakirjanikele.

Ukraina teatas teisipäeval, et on šokeeritud asjaolust, kuidas Ühendriigid ei ole ikka veel suutnud vastu võtta uut sõjaaja abipaketti, samas kui Kiievi väeüksused seisavad kaks aastat pärast Venemaa sissetungi ja täiemahulise sõja vallandamist lahinguväljal silmitsi terava laskemoona- ja muu varustuse puudusega.

USA esindajatekoda on hoidnud kinni 60 miljardi dollari suurust abipaketti, kuna vabariiklasest seadusandjad nõuavad, et uus rahasüst peab olema üha rohkem seotud ka riigisisese ebaseadusliku sisserände ohjeldamisega.

“See, mis tõesti korda läheb ja mis meid šokeerib, on see, et otsust ei ole veel vastu võetud,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba veebiülesel pressikonverentsil välismeedia esindajatele.

“Märtsi lõpp läheneb ja arutelud jätkuvad, arutelud elutähtsa huvi teemal, USA strateegilise huvi teemal Euroopas,” ütles Kuleba.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval kohtumisel USA Lõuna-Carolina osariigi vabariiklasest senaatori Lindsey Grahamiga, et kongressi kiire otsus on ülimalt tähtis.

Ukraina: ööpäevaga tegime kahjutuks 750 Vene sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 433 840 (võrdlus eelmise päevaga +750);

– tankid 6832 (+4);

– jalaväe lahingumasinad 13 074 (+16);

– suurtükisüsteemid 10 740 (+26);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1018 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 721 (+0);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8365 (+10);

– tiibraketid 1922 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 242 (+44);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1741 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Sõja 757. päev on kujunenud murettekitavaks, kui Ukraina õhutõrje suutis ennetada Vene rünnakut ning võtta alla kõik 31 Vene raketti. See sündmus näitab, et Ukraina on võimeline kaitsma end vaenlaste vastu ning väljendab nende kindlat tahtmist seista vastu agressiivsetele katsedele. See on oluline meeldetuletus meile kõigile, kui oluline on tugev kaitsevõime ning valmisolek kaitsta oma riiki. Loodame, et konflikti lahendamiseks leitakse rahumeelne ja kestev lahendus ning et rahu saabuvad varsti Ukraina ja Vene vahel.