Tere tulemast Eestisse! Täna räägime olulisest poliitilisest arengust Euroopas, kus Ungari on otsustanud blokeerida Euroopa Ülemkogul ettepaneku toetada Ukrainat Vene varade arvelt. See otsus on tekitanud laialdast vastukaja ja pole kahtlust, et see teeb muret paljudele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Olukord on keeruline ja pingeline ning sellel võib olla suur mõju kogu regiooni poliitilisele ja majanduslikule stabiilsusele. Jätkame selle olulise teema uurimist ja arutame selle võimalikke tagajärgi.
Euroopa Komisjoni ettepanek suunata 90 protsenti Euroopa Liidus külmutatud Vene varade pealt teenitud kasumitelt Ukrainale sõjaabi osutamiseks ei leia neljapäeval toimuval Euroopa Ülemkogul valitsusjuhtide heakskiitu, sest selle vastu kavatseb hääletada Ungari, kirjutab Deutsche Welle.
DW allika sõnul on Euroopa Komisjoni plaani vastu Ungari, sest Budapest ei soovi, et raha läheks Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Kuna otsuse heakskiitmiseks on vaja kõigi EL-i riikide ühehäälset heakskiitu, jääb see neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogul ilmselt langetamata.
Siiski mõistab enamus EL-i valitsusjuhtidest, et Ukraina vajab konfiskeeritud varasid nüüd relvade soetamiseks.
“Ukraina vajab praegu paraku ennekõike raha relvadeks, mitte ülesehituseks. Ning me püüame teha kõik, et vältida edasisi purustusi Ukrainas,” ütles anonüümseks jääda soovinud diplomaat.
Ühtlasi kavatseb Ungari DW allika sõnul blokeerida EL-i edasised sammud Ukrainaga liitumisläbirääkimiste pidamiseks.
Kuigi 2023. aasta detsembris kiitis Euroopa Ülemkogu Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimiste alustamist, on vaja tegelike läbirääkimiste pidamiseks heaks kiita Euroopa Komisjoni pakutud läbirääkimisraamistiku ja teekaardi ning pidada valitsusvahelise konverentsi istungit.
Kuna needki otsused nõuavad kõigi liikmesriikide ühehäälset heakskiitu, jäävad need Ungari vastuseisu korral langetamata.
Detsembris langetatud otsus tuli ainult seetõttu, et Ungari peaminister Viktor Orban nõustus hääletuse ajal ruumist lahkuma. Toona ütles Orban, et tal on veel palju võimalusi Ukraina EL-iga liitumise protsessi peatamiseks. 1. juulil saab Ungarist Belgia asemel EL-i eesistujariik, mis võib tähendada edasisi pingeid Ukrainat puudutavatel läbirääkimistel EL-i riikide vahel.
“Ungari enda eesistumise jaoks oleks parem, kui Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimiste küsimus laheneks juunis,” ütles allikas DW-le.
Samas kinnitas anonüümseks jääda soovinud diplomaat, et Ungari eesistumise ärajätmine pole praegu päevakorras olev küsimus, kuigi seda arutati enne veebruarit.
Veebruaris toimus Euroopa Ülemkogu, mille käigus nõustus Ungari loobuma vetost hääletusel Ukraina abipaketi üle, mis võimaldas abipakett vastu võtta.
Kokkuvõttes näib, et Ungari blokeerimine Euroopa Ülemkogul Vene varade arvelt Ukraina abistamist on tekitanud Euroopa Liidu liikmesriikide vahel pingeid. See juhtum näitab selgelt, kuidas erinevad riigid võivad omavahel konflikte tekitada ning raskendada ühise seisukoha saavutamist olulistes küsimustes. See paneb proovile Euroopa Liidu ühtsuse ning solidaarsuse, eriti olukorras, kus Ukrainal on vaja kiiret ja tõhusat toetust Venemaa agressiooni vastu. Loodame, et riigid suudavad leida kompromissi ja jätkata koostööd Euroopa Liidu ühiste eesmärkide saavutamise nimel.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus