Eesti majanduses on idufirmadel üha olulisem roll, kuid üks analüütik hoiatab, et eesmärk tõsta nende osakaal 30 protsendini SKT-st kuue aastaga võib olla liiga ambitsioonikas. Kuigi idufirmad on kiiresti kasvav sektor, seisavad nad endiselt silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas reguleerivate raamistike ja rahastuse puudumisega. Kas Eestil õnnestub saavutada nii julge eesmärk või tuleb teha rohkem pingutusi, et toetada idufirmade arengut ja panust majandusse?
Kuigi Eesti müüb end maailmas juhtiva tehnoloogiariigina, on tehnoloogiaettevõtete osakaal Eesti majandusest jätkuvalt väike, moodustades vaid seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Kolm aastat tagasi esitasid Eesti idufirmade juhid visiooni, et 2030. aastaks võiks nende sektor moodustada Eesti majandusest 30 protsenti.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik peab eesmärki praeguse seisuga saavutamatuks, sest selleks tuleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ettevõtete käive järgmise seitsme aasta jooksul kümnekordistada.
“Meil maailmas ei ole ühtegi näidet sellist, kus info ja side osakaal oleks nii suur kui 30 protsenti. Eesti iduettevõtted on seadnud endale eesmärgiks, et iduettevõtete või laiemalt tehnoloogiaettevõtete osakaal Eesti majanduses võiks olla 30 protsenti. Kui me vaatame seda, et praegu on iduettevõtete osakaal kaks protsenti ning laiemalt info ja side valdkonna osakaal seitse protsenti, siis 30 protsendini on üsna pikk tee minna,” rääkis Elmik.
“Eesti majandus vajab erinevaid valdkondi, erinevate valdkondade ettevõtteid, need tasakaalustavad ja täiendavad üksteist. Kui üks tegevusvaldkond on liiga domineeriv, siis see toob kaasa mitmeid riske: kui ühe valdkonnaga peaks midagi juhtuma, siis sellel on tugev negatiivne mõju kogu majandusele,” lisas ta.
“Meie andmetel on Eestis peaaegu 1500 iduettevõtet, kes moodustavad tehnoloogiasektorist 25 protsenti käivete mõttes. /…/ Me ise oleme seadnud endale eesmärgiks, et aastaks 2030 võiks Eestis tegutseda 500 süvatehnoloogia- ehk teaduspõhist ettevõtet. Kui me täna oleme seal 140 juures, siis meil ambitsioon on päris suur, päris kõrge,” ütles EISA Startup Estonia projektijuht Inga Kõue.
Tema hinnangul võikski nende 500 ettevõtte mõju majandusele olla 30 protsenti SKT-st. “Kuue aastaga kahe- või kolmekordne tõus vast on saavutatav küll,” sõnas Kõue.
Kokkuvõttes võib öelda, et analüütikute arvates pole võimalik, et idufirmade osakaal Eesti SKT-st tõuseb kuue aastaga 30 protsendini. Kuigi idufirmade sektor on viimastel aastatel tõusuteel olnud, on siiski oluline olla realistlik nende kasvuvõimaluste osas. Oluline on jätkata idufirmade toetamist ja arendamist, kuid samas hoida silm peal ka teistel majandusvaldkondadel, mis võivad samuti oluliseks osaks Eesti majandusest saada. Tulevik näitab, kuidas idufirmade sektor edasi areneb ja millist mõju see Eesti majandusele avaldab.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus