Rumeenias ei panda enam maksupettuse eest vangi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Rumeenias maksupettustega võitlemise poliitikat oluliselt muudetud, mistõttu maksupettuste eest süüdimõistmise korral ei panda enam süüdlasi vangi. See on oluline samm õiglase ja tõhusa õigussüsteemi poole ning näitab, et Rumeenia valitsus võtab maksupettuste vastu võitluse tõsiselt. Sellised reformid võivad olla eeskujuks ka teistele riikidele, sealhulgas Eestile, kuidas karmistada maksupettuste vastu võitlemist, arvestades samas ka inimeste õigusi ja vabadusi.

Rumeenia põhiseaduskohus otsustas teisipäeval, et seadus, mis näeb ette karistuste kaotamist maksudest kõrvale hiilimise eest vähem kui ühe miljoni euro ulatuses, on põhiseadusega kooskõlas.

Seaduse järgi ei karistata maksudest kõrvale hiilijat, kui ta maksab 30 päeva jooksul pärast maksuameti ettekirjutust riigile tekitatud kahju koos intresside ja 15-protsendilise lisatasuga kinni, kirjutab Euractiv.

Kui aga kahju hüvitatakse enne esimest kohtuistungit, väheneb karistus poole võrra.

Kaks opositsioonierakonda esitasid põhiseaduskohtusse kaebuse seaduse peale, kuid kohtunike sõnul peaks riigi peamine eesmärk ebaseadusliku tulu saamisega seotud juhtumites olema “küsimuse all olevate varade või nende väärtuse kindlakstegemine ning konfiskeerimine nende laekumiseks riigieelarvesse”.

Seadus võeti vastu 2023. aasta detsembris ning see oli esitatud Rumeenia valitsevate vasak- ja paremtsentristide koalitsiooni poolt, mille esindajate sõnul on see mõeldud maksudest kõrvale hiilimise tõkestamiseks.

Toona ütles Rumeenia peaminister Marcel Ciolacu, et peaaegu kõik maksupetturid vanglakaristusest vabastav seadus pole dekriminaliseerimine.

“Tegude dekriminaliseerimist ei toimu. Kui inimene rikub seadust korduvalt, läheb ta vanglasse,” ütles peaminister.

“Ma pole huvitatud kellegi vangistamisest, mind huvitab võlgnetud raha tagastamine,”lisas ta toona.

Euroopa Prokuratuuri peaprokurör Laura Kövesi väljendas muret, et see seadus võib pärssida õiguskaitseorganite piiriülest koostööd, mis võib rikkuda Rumeenia Euroopa Liidus võetud kohustusi.

“On raske mõista, kuidas niivõrd suurt maksupettust saab kohelda piisavalt kahjutuks, et vältida kriminaalkaristust,” ütles Kövesi Spotmediale.

Kokkuvõttes näitab Rumeenia otsus mitte saata maksupettuse eest enam inimesi vanglasse, et riik on võtnud suuna õiglasema maksusüsteemi poole. See võib julgustada inimesi maksudeklaratsioone õigesti täitma ning vähendada pettuste riske. Samuti võib see aidata kaasa ka majanduskasvule ja usaldusväärsusele investeerimisel. Kuigi see võib tekitada küsimusi seoses karistamatusega, on oluline jälgida, kuidas Rumeenia uus lähenemine maksupettustele mõjutab nende majandust ja ühiskonda tervikuna.