Õnnelikuks teevad meid lapsepõlve road ja keemilise mõjuga toidud | Elu

Tere tulemast Eestisse – maale, kus lapsepõlve road ja keemilise mõjuga toidud on osa meie elust ning õnne allikaks. Siin leiad end rikkalike maitsete ja kultuuride segunemisest, mis paneb meie hinged laulma ja südamed rõõmustama. Olgu see siis vanaema valmistatud kodune kartulisalat või linna kohvikus pakutav maitsvaim burger, meie toidud viivad sind rännakule läbi aja ja maitsete, mis sulle kindlasti naeratuse näole toovad. Tule ja avasta Eesti kulinaarsed imed ning lase end õnnelikuks teha meie toitude maagilisel jõul!

20. märts on rahvusvaheline õnnelikkuse päev ning sel puhul tegi toidublogija Paula Särekanno “Terevisiooni” stuudios õnnelikuks tegevaid toite. Tema sõnul on oluline järgida 80/20 reeglit, et kui me 80 protsenti ajast toitume tervislikult ja tasakaalukalt, siis 20 protsenti võime süüa ka vähemtervislikke roogi, sest ka toidust saadav nauding on õnnelikuks olemise juures hädavajalik.

2012. aasta 28. juunil võttis ÜRO peaassamblee vastu resolutsiooni, mis sätestab, et õnnelikkus on esmane inimõigus ning kuulutas 20. märtsi rahvusvaheliseks õnnelikkuse päevaks. Uuringu järgi on kõige õnnelikumad inimesed maailmas soomlased, eestlased on õnnelikkuse tabelis 34. kohal.

Peaasi.ee kutsus inimesi üles saatma retsepte toitudest, mis teevad neid õnnelikuks. Kokku laekus 50 retsepti.

“Valisin nende hulgast välja neli retsepti, millest joonistub väga hästi välja, et ühelt poolt teevad meid õnnelikuks road, mis seostuvad mingite toredate lapsepõlve mälestustega nagu sepik juustuga ning mida on väga lihtne tänapäeval näiteks võileivagrilliga teha. Teiselt poolt teevad meid õnnelikuks road, millel on ka keemiline mõju nagu kimchi, mis sisaldavad väga palju probiootikume, mis mõjuvad meie kehale tervikuna väga hästi. Räägitakse ka, et soolestik on justkui meie teine aju. Nii et kui hoiame soolestiku tervise korras, siis mõjub see hästi ka meie ajule,” selgitas toidublogija Paula Särekanno.

Kui kimchi ei meeldi, võib süüa ükskõik milliseid muid hapendatud toite nagu hapukapsas, hapukurk või muud hapendatud salatid. “Vaimsele tervisele ja õnnetundele aitab kaasa ka rasvane kala, milles sisalduvad omega rasvhapped aitavad meil oma tujusid kontrolli all hoida,” lisas ta.

Üks õnnelikuks tegev toit võib olla ka kikerhernestega täidetud maguskartul ehk bataat. “Selle retsepti autor röstib kikerherneid kurkumi ja tšilliga. Selles toidus on väga hea kombinatsioon kasulikest toiduainetest.”

Särekanno valmistas brownie`t, kuhu lisas kolm muna, 50 grammi pruuni suhkrut, sada grammi piima, 200 grammi võid, sada grammi tumedat šokolaadi, sada grammi jahu ja natuke küpsetuspulbrit.

“Tainas tuleb valada pisikesse vormi, panna 180 kraadisesse ahju 30-35 minutiks, lasta natuke jahtuda ja siis nautida,” õpetas Särekanno. “Šokolaad on üks asi, mis teeb inimesi õnnelikumaks, sest sisaldab trüptofaani, mis aitab kaasa serotoniini tootmisele meie kehas, mis on õnnehormoon.”

Aga mitte igasugune šokolaad ei tee meid õnnelikuks, vaid just toorkakaost valmistatud šokolaad.

Särekanno pidas veel oluliseks märkida 80/20 reeglit, mis tähendab, et kui me 80 protsenti ajast toitume tervislikult ja tasakaalukalt, siis 20 protsenti võime lihtsalt elu nautida, süües vähemtervislikke toiduaineid, sest ka toidust saadav nauding on õnnelikuks olemise juures hädavajalik.

Lapsepõlve road on sügavalt juurdunud osa meie kultuurist ja identiteedist ning nende mälestused toovad meile alati rõõmu ja õnne. Samas tuleb olla teadlik keemilise mõjuga toitude negatiivsest mõjust meie tervisele ja heaolule. Oluline on leida tasakaal traditsiooniliste ja tervislike toitude vahel ning anda endale aega nautida nii maitsvaid koduseid roogasid kui ka tervislikke valikuid. Lõppude lõpuks on õnnelikkus seotud tasakaalu leidmisega ja hoolitsemisega enda keha ja vaimu eest.