Hanimägi: miljonitrahv võib tähendada senise Keskerakonna lõppu | Eesti

Hanimägi, kui Keskerakonna rahastamisskandaali üks peategelasi, seisab nüüd silmitsi võimaliku miljonitravaga, mis võib saada parteile saatuslikuks. See skandaal on tõstnud esile korruptsiooni ning eetikaprobleemid Eesti poliitikas ning sunnib parteid tegema raskeid otsuseid oma tuleviku suhtes. Kas Keskerakond suudab skandaalist puhtalt välja tulla või mõjutab see nende mainet ja toetust jäädavalt? Eesti poliitika seisab ristteele, kus Hanimägi võib tähendada senise Keskerakonna lõppu.

Kui ringkonnakohtu eilne Porto Franco otsus jõusse jääb, tuleb Keskerakonnal riigile miljon eurot trahve maksta. Umbes nii palju raha läks erakonnal eelmise aasta valimiste eelses kvartalis kokku kõigi kampaania- tööjõu- ja majandamiskuludele.

Tänane sotsiaaldemokraat, kuni eelmise aasta septembrini Keskerakonna peasekretäri ametit pidanud Andre Hanimägi ütles ERR-ile, et graafiku järgi makstes saaks Keskerakond trahvist jagu.

“Küsimus tekib aga selles, kuidas seejuures hoida erakonda elus, kuidas korraldada üritusi, kuidas teha kampaaniaid.” lisas Hanimägi. “Sisuliselt võib see tähendada ikkagi Keskerakonna vähemalt sellisel kujul ja sellise tugevuse lõppu.”

Majandamis- ja tööjõukusid on juba poole miljoni võrra kärbitud

Võlgade ja trahvide tasumine pole Keskerakonna jaoks uus väljakutse. Samuti sotsiaaldemokraatide ridadesse suundunud Jaak Aab meenutas, et viie aasta jooksul pidi Jüri Ratase juhitud Keskerakond käima välja kokku kolm miljonit eurot, sealhulgas 850 000 eurot osaühingule Midfield.

Erakonna kulutused vaadati tänase Isamaa liikme Ratase sõnul üle 2021. aasta alguses. “Erakond koondas mitukümmend tublit inimest, kes tegid igapäevaselt erakonna jaoks tööd,” rääkis Ratas ERR-ile.

Kui 2019. aastal küündisid Keskerakonna majandamis- ja tööjõukulud 964 000 euroni, siis neli aastat hiljem mahtus samadele kuluridadele kõigest 460 000 eurot.

“Eelmise aasta lõpus oli erakonna büroos neli ja pool ametikohta,” rääkis Ratas. Keskerakonna majandamiskulude real on Tallinna keskkontori ja piirkondlike büroode pidamine. “Kui büroo ära anda, kui kõik inimesed palgalt maha võtta, siis see on loomulikult igas kuus mitukümmend tuhat eurot kokkuhoidu. Aga siis tekib alati küsimus, et kas ja kuidas erakond ise edasi toimib,” lisas Ratas.

Ka Andre Hanimägi mainis võimalike kärpekohtadena piirkondlikest büroodest ja Narva maantee kontoripinnast loobumist. Samuti saab kinni panna vahepeal taaselustatud Kesknädala.

Kuid ka Hanimägi jõudis aruteluga samasse kohta, kuhu Ratas. “Et kui sa kõik need kärped ära teed, kui tugev siis tegelikult erakond on?” küsis ta.

Säästukampaania hüüdlaused tuleb poliitikutel välja mõelda

Veel rohkem, kui majandamis- ja tööjõukuludeks, vajab erakond raha kampaaniale. Jüri Ratas meenutas, et juba 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistele läks Keskerakond vastu varasemast hulga lahjema kampaaniaga. Sama lugu oli 2023. aasta riigikogu valimistega.

Hangimägi sõnul tähendas säästukampaania erakonnale seda, et kõik tööd, välja arvatud tehniline meediaplaneerimine, tehti majas sees.

“Kõik sellised asjad, mida tegelikult alati konsulteeritakse väljastpoolt, olgu see siis slogan, või erakonna kampaania üldilme või muu taoline, tehti väga väikese osa erakonna liikmete poolt,” rääkis Hanimägi.

Kvaliteedist veel enam mõjutab väike eelarve kampaania nähtavust. Ühteviisi kallid on nii suured plakatid, telereklaam kui ka viimasel ajal järjest olulisem veebiruum.

“Ma arvan, et kõik, kes vaatasid ka viimaseid riigikogu valimisi, suutsid tõenäoliselt eristada neid erakondi, kellel tundus olevat rohkem raha,” sõnas Hanimägi.

Riigi toetus erakonnale vähenes oluliselt

Nii Aab, Hanimägi kui Ratas rõhutasid, et väiksemat eelarvet saab mingi piirini kompenseerida hoogsama välitööga. Nad rääkisid, kuidas tegid rohkem nii-nimetatud telgikampaaniaid ja kohtusid inimestega.

Samas tõdes Aab, et midagi jäi ikkagi puudu.

“Mõõdetakse ikkagi erakondade tulemust erinevatel valimistel. Ja seal on siiski oluline roll ka rahal,” sõnas Aab.

Kohe seisab Keskerakonnal ees europarlamendi valimiste kampaania. Sinna üldjuhul väga palju raha ei panda. Andre Hanimägi ütles, et kõige suuremaks katsumuseks saavad Keskerakonnale 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimised.

“On väga raske ette kujutada, et nendeks valimisteks isegi graafiku järgi makstes on võimalik mingisugust kampaaniaraha kõrvale panna,” sõnas Hanimägi. “Ja kui seda raha ei ole, võib eeldada, et tulemus saab olema väga nõrk. Ja see paneb pitseri ka 2027. aasta riigikogu valimistele.”

Ning valimistulemustel on tagajärjed. Parlamendi eelmise koosseisu ajal sai Keskerakond riigilt 1 320 000 eurot aastas. Pärast kümne mandaadi kaotust langes toetus 820 000 eurole aastas. See tähendab, et ka võimaliku trahvi maksmiseks on erakonnal hulga vähem raha, kui eelmiste võlgade klattimise aegu.

Hanimägi: kuuekohaliste annetuste võimalus on väike

Ehkki rasketel aegadel loodavad erakonnad ka tublimale liikmemaksude tasumisele, on sellest kokkuvõttes vähe abi. Läinud aastal kogus Keskerakond liikmemaksudelt vähem kui 40 000 eurot.

Annetusi sai erakond umbes 580 000 eurot, kuid enam kui pool sellest ehk ettevõtja Parvel Pruunsilla 300 000 eurose annetuse maksis Keskerakond tagasi.

Andre Hanimägi tõdes, et annetustega on kõigil erakondadel keeruline. “Kas on mõni maailmavaateline annetaja, kes on valmis andma viie- ja kuuekohalisi numbreid, seda on raske öelda. Aga pigem on see šanss ikkagi väga väikene,” sõnas Hanimägi.

Kui erakonnal raha ei ole, langeb suurem koormus erakonna liikmetele. Tanel Kiik ütles, et on isegi kampaaniasse tuhandeid eurosid panustanud. Seda, et erakonna liikmed tasusid ise olulise osa oma kampaanikuludest, meenutasid ka teised endised keskerakondlased.

“Nii kohalikel valimistel kui riigikogu valimistel oli Keskerakond ERJK andmetel ainus erakond, kus kandidaatide omaosalus küündis sadadesse tuhandetesse eurodesse,” sõnas Hanimägi.

Keskerakonnal on veel mitu võimalust

Jaak Aab märkis samas, et isikliku rahakoti peal poliitika tegemine võib ühel hetkel ära väsitada. “Eriti kohalikel valimiste, palju need tavalised inimesed ikka jaksavad panustada,” arutles Aab.

“Ja palju nad tahavad panustada oma isiklikku raha selleks, et erakonna nimekiri teeks parema tulemuse. See on keeruline küsimus. Meie inimesed olid tublid ja panustasid aga sellel on ka kuskil taluvuslagi,” lisas ta.

Hanimägi märkis, et kandidaatide suurem omaosalus tekitas erakonna sees ka palju pahameelt.

“Toona ikkagi oli alati see lootus, et läheb paremaks. Ma ei ole kindel, et seekord, juba kolmandat või neljandat valimist järjest, on kandidaadid valmis nii palju panustama,” sõnas Hanimägi.

Endiste keskerakondlaste hinnangud ei tähenda siiski, et Keskerakonna jaoks kõik kadunud oleks. Esiteks pole riigikohus veel oma sõna öelnud. Teiseks võib mõni poliitiline raputus erakondade reitingutabelid ka ilma kampaaniata pea peale pöörata. Kolmandaks saab kampaaniat ka võlgu teha lootuses, et korralik valimistulemus toob riigi ja annetajate toetuse erakonnakassase tagasi.

Hanimägi hindas viimast võimalust siiski vähetõenäoliseks. Esiteks ei kiputa hägusa lootuse peale laenu andma. Teiseks on Keskerakond Edgar Savisaare sarnasest taktikast õppinud.

“Ühel hetkel tuli see kõik ringiga tagasi ja tuli maksta veel rohkem, kui asi väärt oli. Ehk ma täna enam ei näe, et sellist asja oleks võimalik teha,” ütles Hanimägi.

Kerakonna esimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles teisipäeval ETV saates “Terevisioon”, et kui Keskerakond jääb mõjuvõimuga kauplemises lõplikult süüdi ning peab karistuseks tasuma riigikassasse miljon eurot, oleks see erakonnale küll valus löök, aga ei seaks ohtu erakonna eksistentsi.

Kõlvart kinnitas, et Keskerakond kavatseb ringkonnakohtu otsuse riigikohtus vaidlustada, kuna selles küsimuses on vaja õigusselgust mitte ainult Keskerakonnale, vaid ka laiemalt. Lõplikke järeldusi saab teha siis, kui selgub, kas riigikohus võtab selle menetlusse või mitte. Kui menetlusse ei võeta, jõustub ringkonnakohtu süüdimõistev otsus.

Kui Keskerakond ei suuda skandaali üle elada ja miljonitrahvi tasuda, võib see tõepoolest tähendada erakonna lõppu Eesti poliitikas. Hanimäe korruptsiooniskandaal on tekitanud suurt pahameelt ühiskonnas ja kahjustanud erakonna mainet oluliselt. Selles olukorras on oluline, et erakond võtaks vastutuse oma tegevuse eest ning astuks samme korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks. Et säilitada usaldusväärsus ja teha puhas leht, peaks Keskerakond tegema kõik endast oleneva, et õigusemõistmine saaks kiiresti ja ausalt toimuda.