“Impulss”: kui kerge või raske on vabaneda Vene kodakondsusest? | Eesti

Kas oled Venemaa kodanik, kes elab Eestis ning kaalub Eesti kodakondsuse taotlemist? Artikkel “Impulss”: kui kerge või raske on vabaneda Vene kodakondsusest?” pakub sulle vajalikku teavet ja juhiseid selles keerulises protsessis. Venenõukogude kodakondsusest loobumine võib olla emotsionaalselt ja bürokraatlikult keerukas, kuid see võib olla sinu jaoks oluline samm integreerumisel Eesti ühiskonda ja kodakondsuse saamisel. Ära lase segadusel segadada end ja tutvu meie artikliga, et saada asjalikku nõu ja toetust selles olulises protsessis.

Teatavasti pole Eestis lubatud topeltkodakondus, mis tähendab, et soovijad peavad enne Eesti passi saamist lahti saama Vene kodakondusest. ETV saade “Impulss” uuris seekord, kui kerge või raske on Vene kodakondsusest vabaneda.

Jalgpallur Ioan Yakovlev ja ajakirjanik Andrei Šumakov on pealtnäha väga erinevad näited 300 000 Eesti elanikust, kelle emakeel on vene keel. Aga üks unistus on neil sama – nad tahavad olla Eesti kodanikud.

42-aastane Andrei Šumakov on venekeelse Delfi juht. Tegelikult on ta sündinud Venemaal Lõuna-Uuralites Tšeljabinskis.

“Kümme aastat tagasi olen töötanud Moskvas spordiajakirjanikuna ja spordikommentaatorina. Ma töötasin Sotši olümpial ning pärast seda hakkasin vaatama uudiseid ja sain teada, et tuleb Krimmi kevad. Ja ma otsustasin, et minu riik valis, ütleme, vale tee ja see ei ole minu valik,” rääkis Šumakov.

Laiemale üldsusele on Šumakov teada kui mees, kes koos siseminister Lauri Läänemetsaga langes Vene eriteenistuste korraldatud rünnaku ohvriks. Eelmise aasta 8. detsembri öösel lõhuti kodumaja ees Šumakovi naisele kuuluva auto klaasid.

Võib arvata, et ajakirjanikku ei valitud sihtmärgiks juhuslikult, vaid teda rünnati tema Putini režiimi suhtes kriitilise meelsuse ja sõnavõttude pärast.

“Impulsi” loo teine peategelane, 26-aastane jalgpallur Ioan Yakovlev mängib praegu FC Levadia ridades. Sillamäel üles kasvanud 165 sentimeetrit pikk ründaja unistas juba lapsepõlvest saati, et temast saab järgmine rahvusvaheline Eesti jalgpallistaar.

Kuigi Yakovlev on üles kasvanud Eestis, eelistab ta intervjuu anda vene keeles. Põhjus on lihtne – juba 13-aastaselt läks ta elama Venemaale, sest sai kutse Peterburi Zeniti, idanaabri ühe parima jalgpalliklubi noorte akadeemiasse.

“Mul oli võimalus sinna minna, sest onu töötas Venemaal, tal on Venemaal äri. Tal oli tuttavaid, kes said mulle Zenitis katsed korraldada. Käisin katsetel ja need läksid hästi. Mind kiideti heaks, võeti meeskonda. Kuid siis kerkis üles väga tähtis moment: mul oli Eesti kodakondsus,” rääkis Yakovlev.

Isa kaudu sai Yakovlev Eesti kodakonduse ja ema kaudu Vene kodakondsuse. Teatavasti pole Eestis aga topeltkodakondsus lubatud. Enne Zeniti suundumist läks toona vaid 13-aastane Yakovlev passi pikendama ning teda tabas ebameeldiv üllatus.  

“Öeldi, et mul on kaks kodakondsust, aga seda ei tohi olla. Seega pean valima. Loomulikult oli see raske küsimus, raske hetk kogu perele. Otsuse tegid mu vanemad ja inimene, kes mind jalgpallis juhendas. Valik langes Vene kodakondsuse kasuks, sest Zenitil oli ja on väga tugev akadeemia. Loomulikult tahtsin ennast seal proovile panna ja midagi uut õppida. Nad leidsid tol hetkel, et see oli minu jaoks parem,” selgitas noor mees.

Pärast kahte ja poolt aastat Venemaal triblas Yakovlev Eesti ja Hispaania vahet, kuni lõpuks otsustas kaks aastat tagasi lõplikult sünnimaale naasta. Taaskord kerkis tema jaoks üles kodakondsuse küsimus, sest tema soov oli saada kutse Eesti koondisesse.

Et saada taas Eesti kodanikuks, pidi Yakovlev saama lahti Vene passist. Mees oli kuulnud, et see pole niisama lihtne ja oli tõsiselt mures enda saatuse pärast.

“Öeldi, et see protsess võtab aasta, et nad mõtlevad väga kaua. Inimesed rääkisid mulle seda juba enne sõda. Ma hakkasin muretsema…Ja siis algas sõda. Võib-olla ei ole neil nüüd selleks üldse mahti, võib-olla mulle ei vastatagi,” meenutas Yakovlev toonaseid mõtteid.

Kui ründajana on Yakovlevil kübaratrikk jalgpalliplatsil nii mõnigi kord õnnestunud, siis nüüd sai ta samaväärse saavutusega hakkama bürokraatia väljakul. Kõigest paari kuuga sai temast taas Eesti kodanik.

“Esitasin taotluse vist juunis ja minu üllatuseks tuli augustis või septembris vastus. Korras.”

Yakovlevi ja Šumakovi lood on justkui eri poolustelt. Kui jalgpallur sai taas Eesti kodanikuks kerge vaevaga, siis Šumakovile tundub, et Eesti pass võibki tema jaoks helesiniseks unistuseks jääda.

“Lähed Venemaa saatkonda, aga praegu nad ütlevad, et PPA dokumendid nendele ei sobi, lihtsalt ei sobi ja ma tean, et praegu see küsimus on kõige raskem,” rääkis Šumakov.

Inimene võib olla elanud Eestis kaheksa aastat, ta võib rääkida puhtalt eesti keelt, sooritada kodakondsuse eksami, aga sellest ikka ei piisa. Pigem on reegel, et Vene riik teeb kõik võimaliku, et teha enda inimeste passist loobumine ränkraskeks. 

Šumakovi puhul on tegelikult passist loobumine isegi elu ja surma küsimus. Et Vene kodakondsusest lahti saada, peab ta läbima Venemaal sõjaväekomissariaadi. On aga üsna tõenäoline, et sealne otsus saadaks ta rindele Ukrainasse ehk teisisõnu saaks temast agressori vormis kahuriliha.

Kui ühelt poolt kiusab Šumakovi Putini juhitud Vene riik, siis on tema jaoks arusaamatu, miks tahab Eesti valitsus temalt ja saatusekaaslastel koorida justkui teise naha veel, võttes Vene kodanikelt ära hääleõiguse kohalikel valimistel.

“Miks me karistame inimesi selle eest, mida Putin tegi, kui sellisel ajal sellised inimesed olid Eestis. Ma ei näe loogikat. Vabandust, aga ma ei näe.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Vene kodakondsusest loobumine Eestis võib olla keeruline ja aeganõudev protsess. See nõuab hoolikat planeerimist ja teadmisi seaduste ning bürokraatia kohta. Samuti võivad tekkida takistused ja takistused, nagu võlgu või muud juriidilised küsimused. Siiski on võimalik vabaneda Vene kodakondsusest, kui järgida protseduure ja täita kõik nõutud tingimused. Oluline on olla kannatlik ja valmis läbima vajalikud sammud, et saavutada soovitud tulemus.