Nädala parimad lood | Ouu, Valge Tüdruk, Night Tapes, Justin Timberlake jt | Nädala parimad lood

Tere tulemast, mu armsad sõbrad! Sel nädalal oleme kokku kogunud parimad lood Eestist ja üle maailma. Ootame teid avastama uusi artiste nagu Ouu ja Valge Tüdruk ning kaasa elama Night Tapesile ja Justin Timberlake’ile. Nädala parimate lugude valik on mitmekülgne ja emotsionaalne, pakkudes midagi igale muusikamaitsele. Olge valmis tantsima, laulma ja üllatuma selle nädala parimate lugudega! Olete oodatud avastama uut muusikat koos meiega.

Võib peaaegu öelda, et on kodumaise muusika eri, sest enamik fookuslood on sel nädalal just Eestist. Kui vahepeal hakkas juba tunduma, et meie enda muusikaskeene on veel talveunes, siis nüüd tundub pigem vastupidi, et muu maailm ei suuda meiega sammu pidada.

Justin Timberlake “F**kin’ Up The Disco”

Nojah, kas meil oli nüüd päriselt vaja pea 80 minuti pikkust Justin Timberlake’i albumit, mis sumpab retropudrus ja suuda päriselt lõpuni ära põhjendada, miks see plaat just täpselt nii peaks kõlama. Seal on mõned koos Timbalandiga tehtud lood, kus on potentsiaali, aga kõige meeldejäävam lugu on hoopis “F**kin’ Up The Disco”, kuhu produtsent Calvin Harris on sisse valanud korraliku annuse oma hitiseerumit. Ja see lugu kõlab täpselt nii nagu nimi lubab: justkui on disko, aga midagi on pekkis keeratud. Heas mõttes.

Ouu “Mäed”

Kui Ouu kümme aastat tagasi oma debüütalbumi “Sammalhabe” avaldas, siis jõudsid tihtipeale jutud ikka Vaiko Eplikuni. Pole seda plaati aastaid üle kuulanud, aga mingi hägune kauge mälestus lubab sellele vaatamata väita, et “Mäed” on kõige vaikoepliklikum lugu, mis Ouu kunagi teinud on. No kuulake seda maneeri, kuidas Hyrr laulab! Kui keegi ütleks, et Eplik on oma vokaali veidi töötlenud ja see on tegelikult “Nõgeste” seni avaldamata B-pool, usuksin seda kahtlemata. Õigemini oleks see vist isegi “Nõgeste” parim lugu, sest nii head refrääni kui “Mägedes” pole ma Eesti muusikas juba ammu kuulnud.

Valge Tüdruk “I Like Ur Fat”

Esimesed paarkümmend sekundit jääb tunne, et “I Like Ur Fat” võib minna igas võimalikus suunas. Ekspresiivne elektro-ballaad? Või industriaalne hüperpop? Vastust ei pea kaua ootama, sest Elina Masing virutab umbes 25 sekundil techno-haamriga kuulajale lagipähe ja sealt edasi pole enam mingit kahtlust. Kuid see pole mingi sirgjooneline tantsumütakas, vaid kõik on plastiline ja rahutu, lugu kihutab kuulajal pidevalt eest ära ja päriselt sabast kinni ei saagi. Ja oot, mis seal taustal pidevalt muliseb? Vägisi meenub Olof Dreijeri suhkruvatimaailm, kus bassid hõljuvad ringi värvilistes seebimullides, “I Like Ur Fat” eksleb parimatel hetkedel sinna samasse maailma.

Flo Milli “Understand” ja Cardi B “Enough (Miami)”

Kuulasin ma kõigepealt Flo Milli plaati või Cardi B värsket singlit, täpselt ei mäletagi, aga tõdemus “misasja, just käis see lugu ju?” on küll selgelt meeles. Sajal muul juhul oleks see märk, et mingi žanr on lootusetult oma stampidesse kinni jäänud, aga need kaks lugu on lihtsalt nii häbitult lõbusad, et selle jutuga võib praegu küll puu taha minna. Ega siin ju midagi erilist ei toimugi: bass paneb kõrvalestad peas värisema ja sunnib vägisi kaasa bounce’ima, isegi juhul, kui kõnnid mööda tänavat ja näed seejuures täiesti opakas välja. Aga trap ongi parim just siis, kui end ei võeta liiga tõsiselt. See käib siis nii autori kui ka kuulaja kohta, haa!

Heleenyum “Shy” ja Nia Archives “Unfinished Business”

Ei teagi, kas Eesti on uue laine jungle pop’i keegi varem teinud? Sel nädalal oli aga hea võimalus alustav artist Heleenyum kohe žanri meistri Nia Archivesiga joonele panna ning kuigi praegu jääb mahlakusest ja sügavusest veel puudu, siis suund on igatahes õige. Just selles valguses, et Heleenyum ei lase trummidel end dikteerida, tänu millele ei muutu “Shy” hetkekski de facto tantsumuusikaks, vaid on pigem kõige huvitavamas vahealas. See sama idee on ka alati Nia Archivesi loomingut kirjeldanud, kus jungle’i rütmid on rakendatud popmeloodia vankri ette. Meeldiv on aga näha, et Heleenyum läheb veel ühe sammu kaugemale, segades sinna juurde ka pehmet RnB’d.

Kxster “More”

Rene Kösterist räägitakse Eesti ööelu ja alternatiivkultuuri kontekstis tihti, kuid produtsendina on ta endiselt üllatavalt vähetuntud. Tema värske kolmelooline EP “Playroom” on aga nii tugev, et võiks võistelda uhkusega rahvusvahelises post-club liigas. Võtke kasvõi plaadi parim lugu “More”: just siis, kui arvad, et nüüd plahvatab käima dekonstrueeritud footwork’i tulevärk, keerab Kxster hoopis gqom’i suunas, ainult selleks, et mõni hetk hiljem viia kuulaja hoopis kuhugi higise techno ja 90ndate reivinostalgia poole. Need on aga vaid märksõnad, tegelikult põikab ta viie minuti jooksul veel siia, sinna ja igalepoole. Nii head tantsumuusikat tehakse Eestist harva.

Night Tapes “Every Day Is A Game”

Värskel singlil keerab Night Tapes pöörded maha ja meenutab oma tasase suvebriisiga hoopis… Mac DeMarcot. Ei osanud oodata, et neid kahte kunagi ühele pulgale panen, aga siia loo kudede vahele on kirjutatud need samad soojad ning päikselised varahommikud, millest DeMarco looming alati kantud on. Samavõrd näitab “Every Day Is A Game”, et kuigi Night Tapes on selgelt ansambel, seisab kõik ikkagi Iirise õlgadel: kitarrid-sündid loovad lihtsalt õrna fooni, kus peal siis tema vokaal lummavalt ringi heljub. Nad lähevad ikka aina paremaks, vaatamata sellele, et olid juba varem väga-väga head.

Evestus “Post 18 Depression”

Möödunud nädalal õnnistas Evestus meid terve albumitäie kodumaise industrial’iga ning žanrifännid said kahtlemata hea kõhutäie. Minul isiklikult tekib nii seda albumit kui tegelikult viimastel aastatel kogu värskemat industrial’i kuulates väike rammestus, kuna see kõik on juba varem kuuldud-nähtud, vana hea, aga ka pisut kulunud ja liiga tuttav. Kuid plaati tipphetk “Post 18 Depression” suudab selle taaga õlgadelt maha raputada ja on oma jõmmipungi vaimuga palju pretensioonitum. Omal eneseiroonilisel moel on see lugu isegi totakas, aga mitte tüütult naljakas, vaid lihtsalt ilma valehäbita lõbus.

Kuula kõiki lugusid:

Sel nädalal on Eesti muusikamaastik soojust kiirgavaid lugusid täis. Ouu, Valge Tüdruk, Night Tapes ja Justin Timberlake on üllatanud meid kvaliteetse muusikaga, mis paneb meid tantsima ja unistama. Nädala parimad lood on suurepärane näide sellest, kuidas muusika suudab ühendada meid ja tuua rõõmu meie igapäeva ellu. Olgem tänulikud nendele artistidele nende imeliste helide eest ning jätkem avatud meeled uutele muusikalistele avastustele. Eesti muusikamaastik on täis talenti ja mitmekesisust ning me ei saa oodata, mida tulevik veel meile pakkuda võib.