Micheli veendumusel ei peatu Venemaa Ukrainas | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Micheli veendumusel ei peatu Venemaa Ukrainas on hetkel üks kõige kuumemaid teemasid välismaal. See kajastab Venemaa agressiivset suhtumist Ukraina konflikti ning tõstatab paljusid küsimusi rahvusvahelisel tasandil. Tundub, et pinged ida ja lääne vahel on taas tõusmas ning see võib mõjutada ka meid siin Eestis. Kas olete valmis arutama ja analüüsima seda olulist teemat? Tule ja saa osa põnevast arutelust!

Oluline teisipäeval, 19. märtsil 5.39:

– Tšehhi president: Euroopa suudab varsti toota ise piisavalt laskemoona;

– Micheli veendumusel ei peatu Venemaa Ukrainas;

– USA: täiendav abi võimaldab Ukraina relvajõududel venelasi tõrjuda;

 – USA ootab Ukrainas uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist.

Tšehhi president: Euroopa suudab varsti toota ise piisavalt laskemoona

Tšehhi president Petr Pavel ütles esmaspäeval, et Euroopa ettevõtted suudavad lähiajal toota ise piisavalt laskemoona enda ja Ukraina vajaduste katmiseks.

Samas toonitas ta, et laskemoona tootmine nõuab aega, samas kui Ukraina vajab mürske juba praegu. Seetõttu algataski Tšehhi presidendi sõnul laskemoona soetamise programmi väljastpoolt Euroopa Liitu Ukraina tarbeks, kuid samal ajal kasvatatakse Euroopa oma laskemoona tootmisvõimet.

“Lähitulevikus suudavad Euroopa ettevõtted toota vajalikku kogust laskemoona, et täiendada Euroopa varusid, aga ka tagada Ukrainale mürske, kui see veel neid vajab,” ütles Pavel.

Micheli veendumusel ei peatu Venemaa Ukrainas

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel on kindel, et Venemaa ei peatu Ukrainas ning et selle ohu vastu võitlemiseks vajab Euroopa uut julgeoleku- ja kaitsevaimu, vahendas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN.

Michel kirjutas väljaande Der Spiegeli arvamusloos, et on kaks aastat pärast sõja algust veendunud, et Venemaa ei peatu Ukrainas. Nii nagu Venemaa ei peatunud ka kümme aastat tagasi Krimmis.

Micheli sõnul jätkab Venemaa samal ajal oma destabiliseerivat taktikat – Moldovas, Gruusias, Lõuna-Kaukaasias, Lääne-Balkanil ja veelgi kaugemal Aafrika mandril.

“Venemaa kujutab endast tõsist sõjalist ohtu meie Euroopa mandrile ja ülemaailmsele julgeolekule. Kui me ei leia õiget Euroopa Liidu vastust ega anna Ukrainale piisavalt tuge Venemaa peatamiseks, siis oleme järgmised. Seetõttu peame olema valmis end kaitsma ja üle liikuma sõjamajandusele,” seletas poliitik.

“On aeg võtta vastutus oma julgeoleku eest. Me ei saa enam loota teistele ega olla USA või teiste riikide valimistsüklite meelevallas,” jätkas Michel.

Poliitiku sõnul peab Euroopa tugevdama oma võimet kaitsta demokraatlikku maailma.

“Tugevam Euroopa tugevdab ka NATO allianssi ja tugevdab meie kollektiivkaitset. Võime olla uhked selle üle, kui kaugele oleme jõudnud, kuid saame ja peame tegema palju rohkem,” kirjutas Michel.

Poliitik väitis ühtlasi, et Euroopa seisab silmitsi oma suurima julgeolekuprobleemiga pärast Teist maailmasõda ja peab arendama oma kaitsevalmidust.

“See toob kaasa radikaalse ja pöördumatu muutuse meie mõtlemises strateegilise julgeoleku mõtteviisi suunas. Peame seadma prioriteediks Ukraina ning meie kulutused peavad olema olulisemad, targemad ja vähem killustatud. Tugevdades oma kaitsevõimet, peame tagama Ukrainale kõik, mida ta vajab lahinguväljal,” toonitas Michel.

USA senaator: täiendav abi võimaldab Ukraina relvajõududel venelasi tõrjuda

USA lisarahastamine Ukrainale ei taga Ukraina relvajõudude põhjapanevat läbimurret rindel, kuid aitab vaenlast tagasi tõrjuda, avaldas arvamust USA senati relvateenistuste komitee demokraadist liige senaator Jack Reed, vahendas teisipäeval väljaannet Ameerika Hääl uudisteagentuur UNIAN. 

Reed ütles, et kui USA seadusandjad kiidavad heaks lisaabi Ukrainale, siis Ukraina relvajõud ilmselt tõrjuvad vaenlast ülejäänud aasta aeglaselt tagasi.

Samas oli Reed veendunud, et Washingtoni täiendava abiga saavad Ukraina relvajõud 2025. aastal rünnakule minna.

“Järgmisel aastal peaks toimuma uus pealetungioperatsioon, mis loodetavasti võimaldab neil kehtestada muu hulgas tulekontrolli Krimmi üle. See teeb venelaste jaoks asja palju keerulisemaks ja sunnib nad loodetavasti läbirääkimiste laua taha,” rääkis Reed.

Senaator kutsus USA seadusandjaid üles kiitma võimalikult kiiresti heaks Ukraina lisarahastamine. 

“Peame vastu võtma lisarahastamise seaduseelnõu. Peame neile sõna otseses mõttes andma relvi, suurtükiväge ja laskemoona, et töö saaks tehtud,” toonitas seadusandja.

Kuuekümne miljardi dollari suurune senati heakskiidu saanud abipakett on takerdunud esindajatekojas, kus spiiker Mike Johnson ei ole seda ajal, mil Ukraina väed on hädas laskemoonanappusega, hääletusele pannud. 

USA ootab Ukrainas uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist

USA ootab Ukrainas uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist, ütles Kiievi visiidi ajal vabariiklasest senaator Lindsey Graham, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Graham rääkis pressikonverentsil, et küsimus on keeruline, kuna paljud Ukraina kaitsjad on olnud sõjas alates täismahulise sissetungi esimesest päevast.

Senaator rõhutas, et Ukraina vajab oma armee ridadesse rohkem inimesi ja seetõttu USA ootab liikumist mobilisatsiooniseaduse osas.

“Enne lahkumist rääkisin USA riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivaniga ja küsisin temalt, mida saaksin teha USA presidendi administratsiooni abistamiseks? Sullivan vastas, et tõstatada mobilisatsiooniseaduse küsimus,” rääkis Graham.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem päeval kohtumisel Grahamiga, et USA kongressi kiire otsus Ukrainale miljardite dollarite suuruse sõjalise abi eraldamiseks on kriitilise tähtsusega.

“Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et kongress viiks peagi lõpule kõik vajalikud protseduurid ja langetaks lõpliku otsuse, mis tugevdaks Ukraina majandust ja meie relvajõude,” edastas presidendikantselei Zelenski sõnu vabariiklasest senaatorile.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Micheli kindel uskumus Venemaa sekkumisest Ukrainas ei ole kadumas. Välismaa suhtumine võib olla erinev, kuid see ei muuda Micheli veendumust. Oluline on jätkata olukorra jälgimist ja vajadusel võtta vajalikud meetmed, et tagada rahu ja stabiilsus piirkonnas. Paljud inimesed Eestis jagavad Micheli seisukohta ning usuvad, et on oluline olla valvas ja jätkata toetust Ukraina suveräänsusele.