Keelehuviline: selleks et võõrkeelt õppida, tuleb seda ka kasutada | Elu

Tere tulemast Eestisse, kus keelehuvilised leiavad endale alati väljakutseid ja võimalusi võõrkeelede õppimiseks. Siin on oluline mitte ainult õppida uut keelt, vaid ka seda aktiivselt kasutada. Keelepraktika on võtmeks edukaks keeleoskuse arendamiseks ja sellest saadav rahulolu on hindamatu. Olgu see siis inglise, prantsuse või vene keel, Eestis on rikkalikult võimalusi erinevate keelte praktiseerimiseks ja avardamiseks. Astu julgelt uuele keelelisele teekonnale ja avasta maailma uue keele kaudu!

Keelehuviline Peeter Mõtsküla rääkis “Terevisioonis”, et kuigi võõrkeele õppimisel võivad keeleõpperakendused abiks olla, tuleb õpitu kinnistamiseks keelele lisakasutust leida.

Keelehuviline Peeter Mõtsküla on keeleõpperakendust Duolingo kasutanud üle kahe aasta ning selle aja jooksul on ta õppinud suahiili, ladina, ukraina ja mandariini keelt. Seda, et ainuüksi kelleõpperakendust kasutades keele täiesti selgeks saab, Mõtsküla ei usu. Küll aga usub mees, et rakendused aitavad otsa lahti teha.

Varem vene keelt õppinud Mõtsküla hakkas 2022. aastal keeleõpperakenduses ukraina keelt õppima selleks, et ukrainakeelseid uudiseid lugeda. Tänaseks mõistab ta enda hinnangul ukraina keelt umbes 50–60 protsendi ulatuses.

“Kuna vene keel oli mingil määral all, oli ukraina keelt kordades lihtsam õppida kui suahiili keelt, mille struktuur ja loogika on täiesti teine kui tüüpilistel indoeuroopa keeltel,” märkis keelehuviline.

Mõtsküla rõhutas, et selleks et keelt õppida, tuleb seda ka kasutada. “Sa ei õpi keelt selgeks ka sellega, kui sa lähed lihtsalt kooli või kursusele. Kui sul on mingi keele vastu huvi, siis ma soovitan see otsast ette võtta – tee endale mingisugune baas ja hakka uudiseid, filme, muusikat tarbima,” jagas ta nippe.

Keelehuvilise sõnul on võõrkeelte õppimine nagu jalgrattasõit, mis tegelikult meelest ei lähe. “Sa võid mitu aastat seda mitte teha, aga kui sa satud keskkonda, kus sul on seda hädasti vaja, tuleb see mälusügavustest tagasi. Olen kogenud muude keeltega, mida olen kunagi õppinud ja mitu aastat mitte kasutanud,” rääkis Peeter Mõtsküla.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et võõrkeele õppimine nõuab pidevat kasutamist ja praktikat. Keelehuvilistel on vaja aktiivselt suhelda, lugeda ja kirjutada, et keeleoskus säiliks ja areneks. Eesti on avatud mitmele võõrkeelele ning keeleõppes on oluline julgustada inimesi kasutama oma teadmisi igapäevaelus. Keeleoskus avab uksi uutele võimalustele ning võimaldab rikastada oma elu mitmekülgsete kogemustega. Seega ärge kartke võõrkeele kasutamist ja laske oma keeleoskusel õitseda!