Ärikeeluga soomlaste ettevõtlus Eestis ei ole alati seadusevastane | Majandus

775978hd68ct24

Eestis tegutsevate soome ettevõtete kohalik äritegevus on sageli keeruline tasakaalustamine riiklike õigusaktide ja ettevõtjate enda ärihuvisid silmas pidades. Kuigi ettevõtlus Eestis on üldiselt soosiv ja avatud, võivad mõned soomlaste tegevused siin riigis olla ärikeeludega vastuolus. See paneb küsimärgi alla mitte ainult nende ettevõtete juriidilise staatuse, vaid ka üldise maine Eestis. Käesolev artikkel vaatleb lähemalt seda tundlikku teemat ja selgitab, miks vastutustundlik äritegevus on oluline nii Eesti kui ka soome ettevõtete jaoks.

Soome rahvusringhääling Yle kirjutas kolmapäeval, et 46 Soomes ärikeelu saanud ettevõtjat jätkavad oma tegevust Eestis. Kuivõrd ärikeeld ei keela täielikult ettevõtlusega tegelemist, ei pruugi see olla ebaseaduslik, tõdeb Eesti justiitsministeerium.

Soomes ärikeelu saanud ligi 800 ettevõtjast 46 teevad äri edasi Eestis kirjutas Soome rahvusringhääling Yle kolmapäeval. Seda vaatamata tõsiasjale, et Euroopas üsna erandlikult tunnistab Eesti Soome ärikeeldusid.

“See tähendab seda, et kui näiteks Soomes ärikeelu saanud isik tuleb Eestisse ja tahab siin saada ettevõtte juhatuse liikmeks, siis kohus kontrollib teda, vaadetes nii Soome kui ka Eesti ärikeelde ja näeb, et tal on Soomes kehtiv ärikeeld, siis kohus seda inimest juhatuse liikmeks ei kinnita,” selgitas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

Küll ei tähenda ärikeeld, et ettevõtja ei tohi olla firmas osanik või töötaja. Ärikeeld ei ole lauskeeld igasugusele äritegevusele, lisas ta.

“See, et Soomes ärikeelu saanud inimene Eestis tegutseb, ei tähenda ju veel, et ta ilmtingimata oleks ärikeeldu rikkunud. Ärikeeld kehtib sellele, et ta ei saaks juhatuse liige olla. Kui see ettevõte tegeleb Eestis majandustegevusega, siis see ei ole iseenesest keelatud,” tõdes Lutterus.

See siiski ei välista, et need inimesed tegelikult ikkagi ettevõttes olulisi otsuseid langetavad. Nagu ka Yle viitab, on raske kontrollida, kas juhatuse liikmeks on määratud variisik.

Loe rohkem:  Riisalo puidutehase Lätti rajamisest: ega see rõõmustav uudis ei ole | Majandus

“See on sellisel juhul ärikeelust möödaminemine. Ma arvan, et sellisel juhul ei ole see Eesti kontekstis probleem, vaid see oleks ka Soome enda jaoks probleem. Sellise juhul minnakse ju ka Soome enda jaoks ärikeelust mööda. See on omaette küsimus, kuidas seda oleks võimalik üleüldse kontrollida. Sellist lauskontrolli, et kas keegi on kuskil osanik või töötaja osaühingus, see ei ole realistlik tegelikult,” leidis justiitsministeeriumi asekantsler.

Ehk selle vähese info pealt on võimatu öelda, kas need ettevõtjad, kellele Yle viitab, rikuvad seadust või mitte, tõdes Lutterus.

“Ega samamoodi ei ole meil tegelikult infot, et kui Eestis ärikeelu saanud inimene läheb Soome, Lätti või mõnda muusse Euroopa riiki, siis üldjuhul üksteise ärikeeldude tunnustamist ei ole. Riigipiiri taha me enam ei näe, mida see inimene toimetab ja teeb,” selgitas ta.

Seda aitaks lahendada see, kui Euroopa Liidus oleks ühtne ärikeeldude süsteem. Seda on ka varem arutatud ütles Lutterus: “Aga sellest ei tulnud lõpuks midagi välja. Põhjus on selles, et ärikeelud on igas riigis väga erinevad. Nii see, et mille eest ärikeeld seatakse kui ka see kui kaua need kehtivad. See eeldab ka ühisosa leidmist, et kellele mis tingimustel ärikeelde määratakse. Selles kokkuleppele vähemalt siis ei jõutud.”

Hiljuti pole Eesti ega teised liikmesriigid ka uuesti ärikeeldude ühtsustamise vajadust tõstatanud. Selle uuesti arutamine pole aga välistatud, lisas Lutterus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ärikeeluga soomlaste ettevõtlus Eestis ei pruugi alati olla seadusevastane, kuid see tekitab kindlasti eetilisi ja moraalseid küsimusi. Kuigi seadus võimaldab äriühingute loomist teatud keeluga piirkondades, ei tohiks see saada takistuseks eesti keele ja kultuuri säilimisele. Ettevõtjad peaksid alati arvestama kohalike elanike vajaduste ja traditsioonidega ning keskenduma integreerumisele kohalikku ühiskonda. Üks oluline aspekt on ka keeleõppe ja kultuuridevahelise suhtluse edendamine, et tagada vastastikune mõistmine ja heanaaberlikud suhted.

Loe rohkem:  Eesti Energia laenas 7,875-protsendise intressiga 400 miljonit | Majandus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga