Looduskaitsespetsialist: ilvest kohtav inimene võiks lihtsalt rõõmu tunda | Loodus

Eestis on looduskaitsespetsialistide töö äärmiselt oluline, eriti kui tegemist on nii põneva ja haruldase loomaga nagu ilves. Kohtumine selle imekauni loomaga võib olla unustamatu kogemus, mis peaks tekitama inimestes vaid rõõmu ja imetlust. Ilveste kohtamine Eesti looduses on haruldane ja eriline sündmus, mis paneb meid hindama looduse ilu ja mitmekesisust. Looduskaitsespetsialistide töö aitab tagada, et need imelised olendid saaksid jätkuvalt vabalt ja ohutult meie metsades ringi liikuda.

Kuigi kevad algab ametlikult järgmisel nädalal, on ilmastik ja loodus omadega juba kevades kohal. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnul võib linnaservades praegu kohata muidu haruldasi, kuid jooksuajal aktiivseks muutunud ilveseid.

“[Ilves linnas] on kõige selgem kevade märk, sest ilvestel on jooksuaeg,” ütles Talvi saates “Terevisioon”. Nii nagu kodukass muutub jooksuajal aktiivsemaks, käivad ka mõned isailvesed sel ajal rohkem ringi ja märgistavad territooriumi. “Emailvesed liiguvad veidikene vähem, nende territoorium on väiksem,” lisas peaspetsialist.

Ilveseid on nähtud viimasel ajal liikumas Eestis äärelinnades, näiteks Tartus Raadi linnaosas. “Jah, meie nimetame seda piiride mõistes linnaks, aga tõenäoliselt ilvese mõistes on see tema hiljutine ja võib-olla ka praegune koduterritoorium,” arutles Talvi. Linnapiirile jäävatel aladel võib leiduda ilvese saakloomi. Ühtlasi pole inimtegevus seal alati pidevalt kohal loomi häirimas.

Kes äärelinnas jalutades ilvest näeb või looma kräunumist kuuleb, ei pea Talvi sõnul enese kaitseks midagi ette võtma. “[Võiks] rõõmu tunda. Ilves on hästi ettevaatlik ja tema nägemine looduses on üsna suur haruldus,” lisas ta. Ilves ei tunne Talvi sõnul inimese vastu mingit huvi või siis uudistab parimal juhul ettevaatlikult eemalt.

Liikvel on noored ja isakarud

Rajakaameratel on liikumas nähtud ka esimesi talveunest ärganud karusid. “Need karud, kes praegu liikuma on hakanud, on ennekõike isad ja noored,” täpsustas Talvi. Aasta alguses poeginud emakarudele on ringi liikumine veel liiga suur risk. Niisamuti ei tunne väikesed karupojad veel huvi looduses leiduva toidu vastu. “Ehk ema on poegadega veel talvepesas või väga selle lähedal,” märkis peaspetsialist.

Kohe peale talveund soovib looduses liikuv karu tema sõnul talveuni maha raputada ja leida esimene kõhutäis. “Arusaadavalt varakevadel ja talve lõpus toitu ei pruugi väga palju olla. Raipeid ja murdmisloomi on küll, aga marju ja taimetoitu ei ole väga palju. Nii et karu võib toiduotsingute ajal huvi tunda laiema piirkonna vastu,” selgitas peaspetsialist.

Kuigi karu talveunepaik võib asuda inimasustusele suhteliselt lähedal, ei pruugi inimene ja karu kohtudagi. “Valdavalt on nad hämariku- ja ööloomad. Meie aktiivsusajad lihtsalt ei lange kokku,” põhjendas Talvi. Kuigi inimese ja karu konflikti võivad vahel vallandada kodulähedased mesitarud, on inimene karu silmis peaspetisalisti sõnul pigem oht, kellest eemale hoida.

Tema sõnul ütlevad inimesed mõnikord, et tänavu saabus kevad varakult. Talvi hinnangul saabus kevad aga pigem hiljem või keskmiselt vara. “Kui me vaatame fenoloogilisi märke, sinilillede õitsemise algust või rändlindude saabumist, siis esimesed väga varjased linnud: sookured, künnivaresed, kiivitajad ja lõokesed on olemas. Samas erilisi teisi tulijaid meil veel ei ole,” ütles ta.

Allikas:
“Terevisioon”. Küsis: Katrin Viirpalu.

Kokkuvõttes võib öelda, et looduskaitsespetsialisti sõnum ilvest kohtavale inimesele on selge – tunda rõõmu kohtumisest selle haruldase looma ning austada ja jälgida seda ohutus kaugusest. Ilves on oluline osa Eesti looduskeskkonnast ning tema kohtamine on privileeg, mitte oht. Oluline on mõista looduse tasakaalu ja mitmekesisuse tähtsust ning hoida seda, et ka tulevased põlvkonnad saaksid nautida meie rikkalikku looduspärandit.