Tere tulemast Eestisse! Kajar Lember on võtnud julge sammu ja otsustanud nõuda kahjutasu kohtuvintsutuste eest. See samm on väärt imetlust ja tunnistab tema õiglustundest ning eneseväärikusest. Eestis on õiglus ja ausus alati au sees ning Lemberi otsus võitlemiseks oma õiguste eest on inspireeriv. Tema julgus ja sihikindlus on eeskujuks kõigile, kes seisavad silmitsi ebaõiglusega. Tutvuge lähemalt selle võitlusega ja laske end innustada tema vaprust ja sihikindlust!
Kaheksa aastat kestnud kohtumenetluse järel korruptsioonisüüdistuses õigeks mõistetud Tartu endine abilinnapea ja ettevõtja Kajar Lember kavatseb riigilt tekitatud moraalse ja majandusliku kahju eest hüvitist nõuda.
“Plaan on hagi esitada. Tundub, et Eesti ühiskond on selliseks asjade käiguks valmis,” ütles Lember neljapäeval ERR-ile. Tema sõnul oleks prokuratuur võinud tema suhtes käivitatud protsessi juba palju varem lõpetada.
Tema advokaat, Margo Lemetti advokaadibüroost WALLESS ütles kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et nõude summa, selle sisu ning muud detailid on veel täpsustamisel.
“On ilmselge, et kaheksa aastat Kajar Lemberi poolt intensiivselt kogetud kriminaalmenetlus kestis ebamõistlikult kaua ning on põhjustanud nii temale endale kui tema lähedastele märkimisväärseid kannatusi. Ükski isik ei pea taluma põhjendamatut kriminaalmenetlust ja ootama oma saatust aastaid. Olukorras, kus ka prokuratuur ise nõustub, et riik on menetluse mõistliku läbiviimisega jäänud hätta ja põhjustanud seeläbi Kajar Lemberile kahju, tuleb riigil kanda selle eest vastutust ja Kaiar Lemberi rikutud õigused taastada,” tõdes vandeadvokaat Lemetti.
Tema sõnul ei piisa üksnes vabandamisest, vaid hüvitis peaks korvama kogu kaheksa-aastase menetluse ajal tekkinud kahju Lemberile.
“Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 2016 aasta kevadel kahtlustatavana kinnipidamisel oli Kajar Lember Tartu abilinnapea, ettevõtja, poliitiliselt aktiivne ning ühiskonnas tunnustatud isik, kelle võimalused eneseteostuseks tühistati alusetu kahtlustuse ja sellele järgnevate süüdistuste esitamisega. Seda kaheksat aastat ei ole võimalik riigil Kajar Lemberile tagasi anda või tema elule lisada, küll aga peaks riigil olema kohustus hüvitada tema sissetulekute kaotus ja lisaks mittevaraline kahju õiglase hüvitise näol,” rõhutas Lemetti.
Advokaat möönis, et Eesti õiguskord ei võimalda praegu nõuda kahju hüvitamist selle eest, et kriminaalmenetluse talumine oli süüdistatavale ülemäära koormav ja ta oli alusetu kriminaalmenetluse tõttu sisuliselt ühiskonnas tühistatud.
“Kuigi riik rõhutab, et kriminaalmenetluses on kodanikul talumiskohustus, siis ometigi on selge, et see talumiskohustus ei ole piirideta. Mõistliku talumispiiri ületamisel tuleb tekkinud kahju ja kannatused korvata. Õigeksmõistev kohtuotsus või ametniku vabanduse laadsed sõnad ei saa olla alati ja üksnes selleks hüvituseks, mis heastab kriminaalmenetluse tõttu tekkinud negatiivsed tagajärjed,” leidis Lemetti.
“Kahjuks tänane seadusandlus ei arvesta niivõrd äärmuslikke juhtumeid, kui see on Lemberi kaasuses aset leidnud. Ilmselt ei osanud ka seadusandja ette näha, et riik võiks sellise intensiivsusega isiku õigusi riivata ja seeläbi ülemäärast kahju põhjustada. Kajar Lember on avaldanud soovi see küsimus Eesti õigussüsteemis selgeks vaielda, et sarnaseid juhtumeid edaspidi ei korduks ning sarnastesse olukordadesse sattunud isikutel oleks lihtsam oma õigusi maksma panna. WALLESSI advokaadid on koostamas vastavat nõudeavaldust riigi vastu,” selgitas vandeadvokaat.
“Nõude esitamise järgselt maskid langevad ja selgub, kas juhtivprokuröri tõdemus õigussüsteemi peeglisse vaatamise osas on toimunud ning milline õigusriigi arusaam kodanike õigustest sealt vastu vaatab,” võttis Lemetti olukorra kokku.
Reedel, 8. märtsil jõustus ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti Lember korruptsioonisüüdistuses ja altkäemaksu võtmises õigeks. Tartu endist abilinnapead, praegust ettevõtjat Lemberit süüdistati toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu võtmises, ning juuksurile altkäemaksu andmises. Altkäemaksuks peeti juukselõikust, mis muidu maksnuks üheksa eurot, kuid mille eest juuksur keeldus Lemberilt tasu võtmast.
Tartu maakohus mõistis Kajar Lember kõigis süüdistustes õigeks 2022. aasta 14. detsembril. Prokuratuur kaebas otsuse ringkonnakohtusse, kes jättis otsuse muutmata. Lõuna ringkonnaprokuratuuril oli võimalus ka ringkonnakohtu otsus riigikohtus vaidlustada, kuid sellest võimalusest otsustas prokuratuur loobuda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Kajar Lemberi olukord on väga keeruline ning tema otsus nõuda kohtuvintsutuste eest kahjutasu on õigustatud. Sellest olukorrast räägitakse palju nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning see on tekitanud palju vastukaja. Lemberi julgus astuda välja ja võidelda oma õiguste eest on imetlusväärne ning see võib aidata kaasa õigussüsteemi reformile ning kinnitada usaldust Eesti kohtusüsteemi vastu. Loodame, et see juhtum leiab õiglase lahenduse ning võtab kaasa ka positiivseid muutusi tulevikus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus