Moslem Aivar Loopalu: ramadaani ajal käiakse palju külas ja tehakse kinke | menu

Welcome to Estonia, where the vibrant Muslim community celebrates Ramadan with joy and generosity. Among them is Aivar Loopalu, a dedicated member who embraces the spirit of giving during this holy month. As Ramadan approaches, families and friends gather to break their fast, exchange gifts, and strengthen their bonds. Join us in exploring the traditions and customs observed by Moslem Aivar Loopalu and his fellow believers during this auspicious time. Discover the beauty of Ramadan in Estonia, where hospitality and charity reign supreme.

Alanud on ramadaan, islamiusuliste paastukuu, mis kestab kokku 30 päeva. Eestis on 6000-7000 moslemit, neist eestlasi paarisaja ringis. “Terevisiooni” stuudios rääkis moslem Aivar Loopalu, et sel ajal süüakse enne koitu ja pärast päikeseloojangut, käiakse üksteisel palju külas ning tehakse kingitusi.

“Paastukuu eesmärk on paastumise kaudu jumalale lähemale saada ja see toimub tavapärastest hüvedest hoidumise kaudu,” selgitas moslem Aivar Loopalu. “Peamised reeglid on, et koidikust päikeseloojanguni me ei söö ega joo ega tegele seksuaalse tegevusega ning keelatud on ka suitsetamine. See on igale moslemile põhimõtteline asi. See on üks islami usu viiest alussambast.”

Loopalu sõnul söövad ja joovad nad hommikul enne koitu. “Võtame näiteks kolm-neli kruusitäit vett, millest tavaliselt piisab. Pärast päikeseloojangut võib süüa, aga liialdada ei tohiks, muidu sa ei saa öösel magada. Poolikut paastu ei ole,” selgitas Loopalu, et ei saa nii, et kui kõht läheb päeval väga tühjaks, siis ühe võileiva ikka teen. “Kui sul tervis üldse ei luba, siis sa ei paastu.”

“Väike raskus minu jaoks paastumisel ikka on. Kui sa 11 kuud sööd ja jood tavalisel ajal, siis ümberharjumine võtab natuke aega, aga see ei ole mitte midagi hullu.”

Ramadaan on liikuv sündmus, mis tähendab, et võib toimuda igal aastal erineval ajal. “Jaanipäeva ajal on palju raskem paastuda, sest päevad on nii pikad. Siis paastusime umbes 20 tundi, täna paastume 13 ja pool tundi,” selgitas Loopalu. “Eesti tänavapildis ei näe ramadaani mitte kuskil, aga islamimaades pannakse sel ajal palju kaunistusi üles, nagu Eestis jõulupühade ajal, tehakse üksteisele kinke, käiakse palju külas, pered saavad kokku, tähistatakse ja õhtuti süüakse koos.”

Loopalu hakkas moslemiks 16 aastat tagasi, enne seda oli ta ateist ega uskunud mitte millessegi. “Sain Kuveidist uue tuttava, hakkasime suhtlema ja ta selgitas mulle, mis see moslem on,” meenutas Loopalu aega, mil ta otsustas hakata moslemiks. “Ma senini olin arvanud, et moslemid on mingid terroristid. Tuttav rääkis, et islam ja teadus saavad käia käsikäes, hakkasin koraani uurima ja mind hämmastas, et nii koraan kui ka prohveti õpetused on maininud asju, mis on teaduslikult kinnitatud. Mind see hämmastas ja pani mõtlema.”

In conclusion, Moslem Aivar Loopalu explains that during Ramadan, there is a lot of visiting and gift-giving happening. This is a time for strengthening relationships with family and friends, as well as expressing generosity and kindness towards others. The tradition of giving gifts and sharing meals with loved ones is an important aspect of Ramadan in Estonia, fostering a sense of unity and community among the Muslim population. Ramadan serves as a time for reflection, prayer, and connecting with one’s faith, while also emphasizing the importance of hospitality and compassion towards others.