Eesti keele sõnastikku jõudsid “kileviiner”, “põssanka” ja “vana raha” | Kurioosum

618144h1fa2t24

Tere tulemast Eesti keele sõnastikku, kus iga päev lisandub uusi ja huvitavaid sõnu! Viimastel aastatel on meie keelikogusse jõudnud mitmeid põnevaid väljendeid nagu “kileviiner”, mis kirjeldab plastikust vorstikesi, “põssanka”, mis viitab ilmselt põrsalihast tehtud määrdele ning “vana raha”, mis tähistab vanu rahvusrahasid. Need sõnad on ainult mõned näited sellest, kui rikkalik ja mitmekesine on eesti keele sõnavara. Astu sisse selle keeleline maailma ja avasta uusi põnevaid väljendeid!

Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf Margit Langemets tutvustas uusi sõnu, mis jõuavad ka 2025. aasta ÕS-i. Langemetsa sõnul rikastub eesti keel igal aastal umbes 2000 sõnaga.

Üldjuhul saabuvad uued sõnad keelde nii, et keegi, näiteks mõni valdkond, hakkab neid kasutama. “Tulevad uued asjad ja neid on vaja nimetada. Teinekord juhtub ka nii, et mõni prestiižne tegelane hakkab mõnda toredat sõna kasutama. See siis hakkab sealt levima. Kõik uued sõnad levivad keeles vastavalt sellele, kuidas neid kasutatakse,” sõnas Langemets.

Langemetsa sõnul saab eesti keel igal aastal keskmiselt juurde umbes 2000 sõna. “Uuteks sõnadeks ei määratle me lihtsalt neid, mis on varasemalt sõnaraamatust välja jäänud, vaid sõnu, mis toovad endaga kaasa ka uut sisu, uue asja, uue mõiste. Uusi sõnu loeme niimoodi,” selgitas Langemets “Terevisiooni” stuudios.

Uute sõnade hulgas on parasjagu ka toorlaene või otsetõlkeid näiteks inglise keelest. Langemetsa sõnul on tegu normaalse nähtusega. “Eesti keel hakkab oma jõuga nendele sõnadele ikkagi peale minema. Hakkab neid mugandama, oma häälduse päraseks tegema. Sobitama käänamist-pööramist. See on tavapärane sõnade liikumise maailm,” tõdes Langemets.

Igal aastal otsitakse omakeelseid vasteid ka Sõnause konkursi kaudu. Langemetsa sõnul on konkursilt reaalsesse kasutusse jõudnud palju sõnu. “Päris palju on kasutusse läinud ja nende kõrval on veel suurem hulk, mis ei ole kasutusse läinud. Mul just oli vestlus lennundusinimesega, kes ütles, et tema on täiesti omaks võtnud “taristu”. See tundus alguses inimestele võõras, aga on väga hästi kasutusse läinud,” sõnas Langemets.

Loe rohkem:  USAs jõuab 12 miljoni televaatajani Eesti disaini tutvustav videoklipp | Kurioosum

Paljud uued sõnad on jõudnud ametlikult ka EKI ühendsõnastikku, mille põhjal koostatakse järgmine õigekeelsussõnaraamat. Näiteks on sõnastikku jõudnud sõna “kileviiner”. “Ma praegu isegi ütleks, et selle sõna kasutamisega peaks olema ettevaatlik, sest sõnaraamatus on see märgitud halvustavaks. Kes arvab, et jutt on viinerite keetmisest, mis on kile sisse pakitud, siis see pole üldse see,” tõdes Langemets.

“Kui vaatate sõnastikku, siis seda kasutatakse keskealiste meeste kohta, kes riietavad ennast liibuvatesse kostüümidesse ja teevad head tasemel harrastussporti, näiteks suusa- või jalgrattasporti. Neile on siis eesti keeles leiutatud selline halvustav sõna,” nentis Langemets.

Sõnastiku jõudis ka “põssanka”, mis tähistab Ukraina lihavõttemuna, mida värvitakse Ukraina rahvusmustrite ja batika tehnikaga. Uus lisandus on ka “vana raha”, mis Langemetsa sõnul on tulnud muust maailmast. “See on otsetõlge inglise keelest, kus see on samamoodi old money. See seostub siis varandusega, mis on paljude sajandite jooksul päritud,” selgitas Langemets ning lisas, et mõiste seostub ka moega, kus räägitakse vana raha stiilis riietumisest.

Erinevalt eelnevatest on meie enda poolt eesti keeles kokku pandud väljendina lisandunud ka “krativäeline riik”, mis tähistab riiki, kes on suuteline kasutama tehisintellekti asjalikul moel.

Eesti keele sõnastikuga on jõudnud mitmeid huvitavaid ja omapäraseid sõnu nagu “kileviiner”, “põssanka” ja “vana raha”. Need uued lisandused rikastavad meie keelekasutust ning annavad võimaluse väljendada end mitmekesisemalt. Samuti näitavad need sõnad meie kultuuri ja traditsioonide mitmekesisust ning ajaloolist pärandit. Loodame, et ka tulevikus saab Eesti keele sõnastikku lisanduda veel palju põnevaid ja eripäraseid sõnu, mis rikastavad meie keele- ja kultuuriruumi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga