Tallinna halduskohus jättis kahe krüptoärimehe USA-le väljaandmise jõusse | Eesti

Tallinna halduskohus on langetanud otsuse kahe krüptoärimehe väljaandmise kohta USA-le, pannes sellega eestlasest ärimehed ohtu. Otsus tekitab suurt elevust ja pingeid Eesti õigussüsteemis ning muudab rahvusvahelised suhted keerulisemaks. Krüptoraha ärimeestel seisab ees ebaselge tulevik ning nende saatust ootab ees võimalik karistus USA õigusemõistmise all. See juhtum toob esile probleeme krüptoraha ärivaldkonnas ning keerukust, mis kaasnevad rahvusvaheliste õigussüsteemide kokkupõrkel.

Tallinna halduskohus jättis esmaspäevaste otsustega rahuldamata kaebused valitsuse korralduste peale, millega otsustati Ameerika Ühendriikidele välja anda kaks Eesti kodanikku.

Valitsus andis esmakordselt sellesisulised korraldused 2023. aasta septembris, ent ringkonnakohus tühistas need, leides kokkuvõttes et valitsus ei olnud korralduse andmisel nõuetekohaselt arvesse võtnud väljaandmisega kaasnevaid tagajärgi põhiõigustele.

Valitsus andis tänavu 25. jaanuaril uued korraldused, millega otsustas Ivan Turõgini ja Sergei Potapenko välja anda.  

Halduskohtule esitasid kaebuse lisaks Turõginile ja Potapenkole nende pereliikmed ning nende poolt väidetavalt toime pandud tegudega seoses Eestis käimas olevast kriminaalmenetlusest viis kannatanut.  Kannatanud leidsid, et väljaandmise korral kaotavad nad reaalse võimaluse oma nõudeid Turõgini ja Potapenko vastu maksma panna.

Kokkuvõttes tuginesid kaebajad halduskohtule esitatud kaebustes eelkõige sellele, et Turõgini ja Potapenko väljaandmine ei ole vajalik, kuna nende poolt väidetavalt toime pandud süüteo osas on võimalik sama tõhusalt kriminaalmenetlust läbi viia ka Eestis. Kaebajad ei nõustunud valitsuse seisukohaga, et asjaomasel kriminaalmenetlusel on domineeriv seos Ameerika Ühendriikidega. Kaebajad rõhutasid eelkõige, et Ameerika Ühendriikidesse väljaandmine on nende põhiõigusi ebaproportsionaalselt piirav.

Muuhulgas toodi ka välja, et sel juhul kaotavad nad faktiliselt võimaluse kohtuda oma pereliikmetega ning et Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemis esinevad nii füüsiliste kinnipidamistingimuste, turvalisuse tagamise, aga ka lähedaste ja kaitsjatega kohtumise võimaluste osas sedavõrd olulised puudused, et sinna sattunud inimesele saab osaks ebainimlik ja alandav kohtlemine. Kaebajad osutasid ka sellele, et tegude eest, milles Ameerika Ühendriigid ITurõginit ja Potapenkot süüdistavad, kaasneb tõenäoliselt nende eluiga ületava pikkusega vangistus.

Halduskohus leidis, et kaebused ei ole põhjendatud ning valitsus on kogunud piisavalt teavet selle kohta, millistesse  tingimustesse Turõgin ja Potapenko väljaandmise korral satuvad. Halduskohus leidis vastupidiselt kaebajatele, et valitsus ei kiirustanud väljaandmise otsustamisega tarbetult ning kaebajatel oli piisavalt aega ja võimalusi oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Kohus tõdes, et see, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia, on suuresti otstarbekuse küsimus.

Kohtu hinnangul oli valitsusel õigus asuda seisukohale, et Eesti vabariigil puudub huvi sedavõrd mahuka ja valdavas osas Eestiga mitte seotud kriminaalasja menetlemise vastu, samas kui Ameerika Ühendriigid on väljaandmistaotluse esitamisega üles näidanud oma huvi asja menetleda.

Halduskohus leidis kohtuotsustes ka, et puudutatud isikute võimalused perekonnaliikmetega kohtuda on väljaandmise korral oluliselt kasinamad, kui need oleksid siis, kui nad jääksid Eestisse, ent valitsus võis asuda seisukohale, et perekonnaõiguse riive ei kaalu üles avalikku huvi isikute väljaandmise vastu.

Halduskohus leidis samuti, et valitsuse poolt Ameerika Ühendriikidest kogutud andmed on piisavad väitmaks, et Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemis ei esine selliseid süstemaatilisi puudusi, mis välistaksid Eesti kodanike väljaandmise. Kohus uuris kaebajate poolt kogutud andmeid ja asjatundjate arvamusi, mis puudutavad nii Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi tervikuna kui ka konkreetselt seda kinnipidamisasutust, kuhu ITurõgin ja Potapenko tõenäoliselt väljaandmise korral Ameerikas paigutatakse ning asus kokkuvõttes seisukohale, et need andmed viitavad küll teatavatele probleemidele ja puudujääkidele, ent sellised puudujäägid on teataval määral omased mistahes riigi, sealhulgas Eesti vanglasüsteemile.

Samuti nähtus kaebajate esitatud andmetest, et Ameerika Ühendriikides tegeletakse probleemide lahendamisega ja on olemas mõistlikud õiguskaitsevahendid kinnipeetavate õiguste kaitseks.

Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et valitsusel oli õigus talle seadusest tuleneva kaalutlusõiguse eesmärke ja piire silmas pidades asuda seisukohale, et avalik huvi õigusemõistmise tagamise ning tõhusa rahvusvahelise koostöö vastu kaalub üles ITurõgini ja Potapenko põhiõiguste täiendava piiramise, mis väljaandmisega kaasneb.

Kohus asus seisukohale, et kannatanute subjektiivseid õigusi Turõgini ja Potapenko väljaandmine rikkuda ei saa ning seega pole kannatanutel õigust sellise korralduse vaidlustamiseks. Kohus täpsustas, et kannatanud saavad soovi korral esitada oma nõuded Ameerika Ühendriikides läbi viidava kriminaalmenetluse raames, samuti on neil Eestis õigus esitada  hagi tsiviilkohtumenetluse korras maakohtule.

Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja selle võib vaidlustada ringkonnakohtus 10 päeva jooksul.

Kohus otsustas jätta kahe krüptoärimehe USA-le väljaandmise jõusse, kuid see otsus on tekitanud palju vastukaja ja kriitikat. Paljud usuvad, et mehed ei saaks Ameerikas õiglast kohtupidamist ning nende karistus võiks olla ebaõiglane. See juhtum on tõstatanud diskussiooni Eesti kohtusüsteemi ja väljaandmisprotsesside üle. Loodame, et see lõpuks lahendatakse õiglaselt ja õiguspäraselt.