Laanet: mul on mure prokuratuuri pärast | Eesti

Tere tulemast, sõbrad! Laanet on tõsiselt mures prokuratuuri tegevuse pärast Eestis. See väide pakub meile põnevaid mõtteid ja küsimusi. Kas õigusorganid toimivad õiglaselt? Kas nende tegevus on läbipaistev ja aus? See teema puudutab meid kõiki ning on oluline jälgida, et meie õigusriik toimiks efektiivselt ja eetiliselt. Olge valmis avastama rohkem sellest, miks Laanet tunneb muret prokuratuuri seisu pärast Eestis.

Öelge, kas te ise tunnete, et olete viimase aasta jooksul liiga innukalt tundnud huvi kriminaalasjade vastu, kuigi see pole otseselt justiitsministri pädevuses.

Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuulub ka prokuratuur ja ma saan käe panna põhiseadusele ja öelda, et ma ei ole palunud ega käskinud, ei algatada mitte ühtegi kriminaalmenetlust, ei lõpetada ühtegi kriminaalmenetlust. Ei ole palunud ühtegi isikut kahtlustatavaks tunnistada ega süüdistatavaks. Ma olen küsinud tõesti seda, et mis põhjustel või miks üks või teine kriminaalmenetlus on veninud, kas ma saan aidata mingite asjadega kuidagi oma positsioonist tulenevalt. Eriti puudutab see Slava Ukrainit. Jah, ma olen palunud ka teatud kriminaalmenetlusi kontrollida mitme silma printsiibil, et oleks selge,
et tõendid oleksid koos, et otsuseid ei peaks vastu võtma üks konkreetne prokurör, mis on võib olla väga keeruline. Ja mis puudutab seda viimast etteheidet, nagu ma oleksin huvi tundnud Ain Seppiku menetluse vastu,
siis see on täiesti eksitav informatsioon, ma ei ole kordagi küsinud ei üheltki prokurörilt ega peaprokurörilt selle menetluse kohta.

Jah, Ain Seppik on kirjutanud kaks kaebust peaprokuröri osas, mida on menetlenud justiitsministeerium, ja vastatud on neile täpselt seaduses ette nähtud korras ehk minule teadaolevalt ei ole distsiplinaarmenetlusi algatatud. Mul on ääretult kahju, et selline olukord on tekkinud avalikkuses. Mul on ääretult kahju, et üks teenistusliku järelevalve algatamine, mida ma nimetaksin juhtimisauditiks, et aidata siis prokuratuuri paremini selles vaates, et oleks prokuratuur usaldusväärsem avalikkuses, kuidas kaitsta neid prokuröre selle raske töö juures pingetesse sattumisest ja neid motiveerida. Seda kõike ma olen teinud, ma olen rääkinud vähemalt paarikümne prokuröriga, ma olen käinud kõikides ringkonnaprokuratuurides. Mul on mure prokuratuuri pärast.

Mis peaks juhtuma ja kust jookseks see piir, millest üle astudes üks justiitsminister enam jätkata ei saaks?

Kui ma konkreetselt ühe või teise menetluse puhul annaksin mingeid juhtnööre konkreetsete menetlustoimingute läbiviimiseks, kasvõi seesama asi, nagu ma näitena tõin, et kedagi peab kahtlustatavaks tunnistama või ka süüdistuse esitama, et need on väga konkreetsed sekkumised. See, kui justiitsminister küsib informatsiooni prokuratuurilt ühe või teise menetluse kohta, et miks asjad ei liigu või liiguvad hästi, millises menetlusetapis asi on, et seda on väitnud ka
kõik teised justiitsministrid, kes on ka kommenteerinud seda,
et ka neile on kogu aeg memosid antud. Jah, kindlasti minu varasemast töökogemusest politseinikuna ja ka olles siseminister ja kaitseminister, siis minu jaoks on oluline teada, mis toimub. Küsimus on selles, et kas ma sekkun kuidagi
või ei sekku ja siin ongi see tõlgendamise küsimus, mis asi see sekkumine on.
Ja kui me räägime sekkumisest selles võtmes, siis see saab olla ikkagi tõlgendatav, et kui ma annan ülesande või palun midagi konkreetselt selles
kriminaalmenetluses teha. Seda ma ei ole kunagi teinud.

Kui Mart ja Martin Helme 2019. aastal soovisid tutvuda Danske ja Swedbanki rahapesumenetluse seisudega, siis te kritiseerisite opositsioonis olles Helmete käitumist ja ütlesite, kas meil on käes poliitiliste menetluste aeg, et minister kutsub konkreetsed menetlejad enda juurde menetlusseisude üle aru andma, et see käi meie poliitilise kultuuri juurde. Kui nüüd Ekpressi detaile lugeda, siis te olete ise korduvalt proovinud ka menetluste seisudest aru saada. Kas on käes siis poliitiliste menetluste aeg?

Lükkan selle täiesti ümber, sest mina ei ole sisusse selles vaates mitte kunagi tunginud. Ma olen küsinud Slava Ukraini menetluse osas, et kas ma saan kuidagi aidata, et Ukraina poolelt on võimalik saada kiiremini informatsiooni, tihendada koostööd. Jah, ma olen palunud peaprokuröril suhelda Ukraina peaprokuröriga, jah, ma olen pöördunud ka ise Ukraina justiitsministri poole
paludes teda abistada, et meil oleks võimalik kiiremini saada informatsiooni sealt ja pärast seda kõnet hakkasid asjad liikuma. Mina ei ole konkreetsetesse
menetlustes kunagi sekkunud. Ma ei ole mitte kunagi kutsunud ei ühtegi menetlejat, prokuröri enda juurde toimikuga, et vaadata, mis selle sisu on, vaid ma olen palunud neil läbi viia tõhus kiire seaduslik menetlus. Kui räägime Slava Ukrainist, siis Eesti inimeste ootused õigusselgusele, kas nende raha on kasutatud Ukraina abistamiseks või on see kuritegelikul teel ära varastatud, on ääretult kõrged. Ja seda on küsitud ka mitmeid kordi minu käest ajakirjanduses, samamoodi riigikogus, nii et ja ma olen ka täiesti selgelt seda meelt, et inimeste ootusi tulebki täita, nad peavadki saama vastuseid küsimustele.

Kui Ekspressi lugu lugeda, siis jääb sellest mulje, et te olete isiklikult korduvalt huvi tundnud Elmar Vaheri ja Eerik Heldna kaasuse vastu.

Ei, ma olen palunud riigi prokuröre kontrollida, et tõendid oleksid piisavad, see läks minna kohtusse, et kohtumenetluse käigus ei tekiks seda olukorda, kus öeldakse, et tegelikult ei ole piisavalt tõendeid. See lugu on Eesti riigis olnud väga laia kandepinnaga. See on väga erakordne lugu ja sellest tulenevalt olen
ma palunud, et, et riigi riigiprokuratuuri juhtkond, kaasa arvatud riigi peaprokurör hindaksid seda toimikut tervikuna.

Teine pool on ka see, et ma olen palunud riigi peaprokuröri, et ta isiklikult vaataks avalikkuse kõrgendatud huviorbiidis olevatesse kriminaalmenetlustesse,
enne, kui need lähevad lähevad kohtusse selleks, et välistada tagasilööke kohtus, selleks, et prokuratuur ei saaks negatiivset tagasisidet, et toimikud saadetakse tagasi. Ma olen seda palunud kõike.

Eesti Ekspress kirjutab, et Elmar Vaheri ja Eerik Heldna juhtumiga tegelev prokurör Alan Rüütel on öelnud, et “on tunda, et ministrilt tuleb kummalisi palveid, mitte küll otse minule, olen temaga ühe korra elus rääkinud, aga just läbi peaprokuröri”. Mis palved teil selles loos on olnud, mida juhtumit menetlev prokurör liigitab siis kahtlasteks?

Eks ma olen prokuröride kaitseks palunud teatud ajahetkedel niinimetatud mitme silma printsiipi kasutada, et mitu prokuröri vaataksid menetlusele otsa, kas see menetlus on perspektiivne või ta ei ole perspektiivne, tähendab, kas on piisavalt tõendeid või ei ole. Seda selleks, et kaitsta üksikut prokuröri väga olulise otsuse vastuvõtmisel, et saata menetlus kohtusse.

Me teame ju, et prokuröri töö on ääretult keeruline ja stressirohke, et sa võtad vastu otsuseid, kus inimeste saatused on mängus ja selleks, et seda personaalset vastutust natukenegi kergendada ja laiendada, siis on mõistlik seda teha selliselt, et mitu inimest vaatab sellele otsa.

Teilt ei ole saabunud palveid, suuniseid, et mõni nendest isikutest ei peaks kohtu ette minema, et see kriminaalasi üldse lõpetataks. Midagi sellist pole olnud, selle saate välistada?

Ma saan selle täielikult välistada, sest mina ei saa hinnanguid anda, kuna mina ei ole ühtegi dokumenti näinud, ma tahtnudki näha. Hinnanguid saavad anda kriminaalmenetluse käigus prokurörid ja loomulikult, kui see on kohtusse jõudnud, siis kohus ütleb, kas on tegemist kriminaalkuriteoga või mitte.

Endised justiitsministrid ütlevad, et minister ei tohiks sekkuda prokuratuuri tegevusse – selles osas olete samal nõul. Aga mitmele endisele ministrile on jäänud mulje, et te püüate peaprokurör Parmasest vabaneda. On teie soov peaprokurör ametist vabastada, ta välja vahetada või on asjadest valesti aru saadud?

Täna ma kõigi eelduste kohaselt allkirjastan käskkirja, millega alustame niinimetatud juhtimisauditi ehk teenistusliku järelevalve läbiviimist riigiprokuratuuris. Kui see on läbi viidud, siis meil on selge pilt, kui hästi on juhitud prokuratuur tervikuna ja siis saame rääkida, kas Andres Parmas on teinud väga head tööd, head tööd või on seal puudujääk. Täna seda on väga keeruline hinnata.

Millist perioodi, milliseid sündmuseid te uurite?

See käskkiri on ettevalmistamisel praegu. Me ei taha kindlasti minna väga kaugele ajas. Ma arvan, et see saab olla selle kalendriaasta periood, et vaadata,
kuidas viimasel aastal on kõik toimunud.

Kuidas plaanite taastada usalduse prokuratuuri ja justiitsministeeriumi või justiitsministri vahel? Kuidas taastada töörahu? Tõenäoliselt sellised täiendavad menetlused ju seda töörahu ei pruugi tagada. Mis teie sisetunne on?

Professionaalid peavad tegema igapäevaselt oma tööd professionaalselt. Mina ei näe küll mingit probleemi, et meil oleks töörahu häiritud ja mina usun,
et ka prokurörid on väga professionaalsed ja teevad oma igapäevast tööd täpselt sama hästi edasi, nagu tal on siiamaani teinud. Ma ei näe selles probleemi.

Kas võib juhtuda, et kuuleme veel mingisugustest kaasustest, kus justiitsminister Laanet on huvi tundnud? Kui justiitsminister võtab sammu, siis prokurörid ütlevad, et näete, aga sellised faktid on ka veel.

Kindlasti nad võivad seda ju öelda, aga veel kord ma rõhutan seda, et ma ei ole andnud mitte ühtegi korraldust, mitte ühtegi palvet, et mingit menetlust
mitte menetleda või lõpetada või algatada, või kedagi kahtlustavaks määrata. Seda kindlasti ei ole olnud, sest ma tean väga täpselt, kus on minu sekkumise piirid ja mida ma küsida võin ja mida ma ei või küsida.

Selle aasta jooksul on olnud ju hulganisti neid kriminaalmenetlusi, mis on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Ma veel kord rõhutan, et olen palunud peaprokuröri isiklikult vaadata nende menetluste sisse enne, kui nad kohtusse lähevad, mis on avalikkuse kõrgendatud huvi all. Ma ei räägi konkreetsetest menetlustest, vaid ma räägin üleüldiselt. Me oleme rääkinud prokuröridega väga pikalt ja palju nendest ootustest ja põhimõtetest, mida tegelikult ühiskond prokuratuurile seab ja see on olnud meie pidev vestlus.

Kas peaprokurör Parmas saab oma tööga teie hinnangul hakkama?

Kui teenistuslik järelevalve on läbi ja selle tulemused on koos, siis me ütleme selle kohta ja anname kogu informatsiooni avalikkusele.

Kas te soovitasite tal Tallinna ringkonnakohtu esimeheks kandideerida,
nii nagu on meediast läbi käinud? Kas see samm näitab teie usaldust või usaldamatust tema vastu?

Jah, ma soovitasin temal kandideerida, sest oli võimalus tõesti kandideerida ringkonnakohtu esimeheks, aga ma ei saanud temale kuskilt poolt lubada, et ma kinnitan ta ringkonnakohtu esimeheks.

Tõenäoliselt inimest, keda te ei usalda, ei soovita te kohtuniku, eriti veel kohtu esimehe ametisse?

Jah, kindlasti on inimestel oma oskuste, teadmiste ja kogemuste varal teatud erinevad rollid, kus nad on parimad. Mina näiteks ei ole kindlasti parim jurist, kuigi ma olen juriidilise haridusega, aga mulle ei meeldi detailidega tegeleda. Mulle meeldib tegeleda inimestega ja mulle meeldib see, kui ma suudan inimestele tagada võimalikult head töötingimused, töörahu ja nad teevad head tööd ehk kui olen mänedžer. Inimesed ongi erinevad ja inimesed saavadki erinevates rollides panustada kõige paremini.

Kokkuvõttes võib öelda, et Laanetil on mure prokuratuuri olukorra pärast Eestis. Ta väljendas muret selle üle, kuidas prokuratuur täidab oma ülesandeid ja kas see on piisavalt sõltumatu poliitilistest mõjudest. See tekitab küsimusi õigusriigi ja demokraatia tugevuse kohta riigis. On oluline jälgida ja tagada prokuratuuri sõltumatus ning võimekuse tagada õigusriigi toimimine. Samuti rõhutas Laanet vajadust prokuratuuri tugevdamise järele, et see suudaks tõhusalt võidelda korruptsiooni ja kuritegevuse vastu ning kaitsta kodanike õigusi ja huve.