Bideni kõne kongressi ees oli ajalooline ja inspireeriv hetk, mis kandis kaasaegse poliitika olulisi teemasid ning kutsus üles ühtsusele ja koostööle. President tõstis esile võitlust ebaõigluse, rassismi ja kliimamuutuste vastu ning rõhutas vajadust kriiside lahendamiseks üheskoos. Tema sõnad kõlasid kõigile, keda mõjutavad praegused väljakutsed ning jätsid kuulajatele lootuse paremale tulevikule. Bideni julge ja mõjus kõne jätab kindlasti jälje nii Ameerika kui ka maailma poliitilisse ajalukku.
Bideni kõne kestis 67 minutit ning selle käigus jõudis president katta nii välis- kui sisepoliitika teemad, küll aga püüdis Biden iga uue teema käsitlemisel toonitada kontrasti enda ja vabariiklaste poliitikate vahel.
CNN-i küsitluse järgi arvas 62 protsenti kõnet vaadanud ameeriklastest, et Bideni poliitikad viivad USA-d õiges suunas. Samadest inimestest arvas enne kõnet ainult 45 protsenti, et Bideni poliitikad viivad USA-d õiges suunas. Samas hoiatab CNN küsitlustulemuste tõlgendamisel, et kõnet on vaadanud rohkem demokraate kui vabariiklasi.
Paljud demokraadid kartsid, et Bideni kõrge vanus ei luba tal esineda piisavalt veenvalt. Ometi oli Bideni kõne võitlev ja jõuline. Kui mõned üksikud vabariiklastest saadikud püüdsid presidendi kõne käigus karjuda, vastas Biden neile teravalt peast. Samas oli kõne vabariiklaste sõnul liiga poliitiline ja vastanduv.
Biden lubas Venemaa ees mitte kummardada
Biden lubas oma aastakõnes, et ta ei kummarda kunagi Venemaa juhi Vladimir Putini ees. Biden kritiseeris ühtlasi ägedalt rivaali Donald Trumpi, kes tema sõnul saadab Putinile sõnumi, et Vene diktaator võib teha, mida iganes tahab.
“Sõna otseses mõttes ajalugu vaatab,” toonitas Biden.
Biden ei öelnud kordagi Trumpi nime välja, vaid nimetas teda vähemalt 13 korda enda eelkäijaks ja endiseks vabariiklastest presidendiks.
President kutsus USA kongressi üles Ukrainat toetama, sest tema sõnul ei peatu Putin Ukrainas, kui teda ei takistata. Bideni veendumusel suudab Ukraina Putini agressiooni peatada, kui riigile antakse kaitselahingus vajalikud relvad.
“Venemaa Putin on marsil, tungib Ukrainasse ja külvab kaost kogu Euroopas ja kaugemalgi. Kui keegi siin ruumis arvab, et Putin peatub Ukrainas, siis ma kinnitan teile, et ta seda ei tee,” hoiatas riigipea.
“Pole kaua aega tagasi, kui vabariiklastest president nimega Ronald Reagan kõmistas: “Härra Gorbatšov, lõhkuge see müür,” ütles Biden, kes viitas kuulsale 1987. aasta Berliini kõnele külma sõja lõpuaegadel.
“Minu eelkäija, endine vabariiklasest president, aga ütleb Putinile: “Tee, mida kuradit tahad”,” jätkas Biden.
“Ma arvan, et see on ennekuulmatu, ohtlik ja vastuvõetamatu,” rõhutas Biden.
“Minu sõnum president Putinile, keda olen pikka aega tundnud, on lihtne – me loobu ega kõnni kunagi minema,” toonitas riigipea.
“Mina ei kummarda. Sõna otseses mõttes ajalugu vaatab,” kordas president.
Bideni sõnul muutub sõjaline allianss NATO aina tugevamaks ja tõi selle näitena välja Soome ja Rootsi liitumise.
Välispoliitika mängis kõnes olulist rolli
Lisaks Ukrainale mainis Biden kõnes IIsraeli ja Hamasi konflikti ja halvenevaid suhteid Hiinaga.
Biden kritiseeris Hiina ebaõiglasi majanduslikke praktikaid ning tõstis muuhulgas esile enda administratsiooni kõrgtehnoloogia ekspordi piiramise meetmeid.
“Ma tagasin, et kõige kaasaegsemad USA tehnoloogiad ei jõuaks Hiina relvadesse, Ausalt öeldes ei tulnud minu eelkäijal kordagi pähe, vaatamata tema karmidele juttudele Hiina osas, midagi sellist teha,” kritiseeris Biden Trumpi ka Hiina teemal.
Ühtlasi kinnitas Biden, et tema juhtimisel toetab USA Taiwani demokraatiat ja rahu Hiina ja Taiwani vahel. Hiina võimud on viimasel ajal karmistanud oma retoorikat isevalitseva saare suhtes.
IIsraeli ja Hamasi konflikti osas ütles Biden, et USA töötab pidevalt kohese relvarahu saavutamise nimel, mis kestaks vähemalt kuus nädalat.
Samuti hoiatas ta IIsraeli valitsust Gaza humanitaarse olukorra halvenemise eest, öeldes, et kuna “Hamas võitleb nagu argpüksid, peites ennast rahva seas,” siis peab Iisrael astuma samme tsiviilelanike kaitsmiseks.
“Iisrael peab lubama rohkem abi Gazasse ning tagama, et humanitaarsed töötajad ei satu risttules ohtu,” ütles USA president.
Biden rõhutas, et ainult kahe riigi lahendus tagab korraga Iisraeli julgeolekut ning võimaldab palestiinlastel elada rahus ja väärikuses.
Bideni väitel on USA demokraatia ohus
“Mitte kunagi pärast president Lincolni ja kodusõda pole vabadust ja demokraatiat kodus rünnatud nii nagu praegu,” avaldas president arvamust, meenutades, et alles kolm aastat tagasi 6. jaanuaril 2021 tungis Trumpi toetajate rahvamass USA kongressi peahoonesse.
“Meie hetke teeb haruldaseks see, et vabadust ja demokraatiat rünnatakse nii kodus kui ka välismaal,” jätkas Biden.
Biden lubas kaitsta vabadust ja demokraatiat ning USA alusväärtusi, milleks on tema sõnul võrdsus, vabadus, austus kõigi suhtes ning võitlus viha vastu.
“Mõned minu vanuses inimesed näevad teistsugust lugu: kibestumise ja kättemaksu Ameerika lugu. See pole minu tee,” ütles Biden, vihjates jälle Trumpile.
“Viha, vimm ja kättemaks on ühed vanimad ideed. Kuid teie ei saa juhtida Ameerikat iidsete ideedega, mis alles viivad meid ajas tagasi,” lisas Biden.
Biden reklaamis USA majanduse head seisu ning lubas maksustada miljadäre
USA presidendi sõnul kadestab USA majandust kogu maailm.
“Inimesed, ma pärisin majanduse, mis oli kuristiku äärel,” ütles president. Biden astus ametisse 2021. aasta alguses ehk keset koroonapandeemiat.
“Nüüd kadestab meie majandust sõna otseses mõttes terve maailm. Lõime viisteist miljonit uut töökohta kõigest kolme aastaga, mis on rekord. Tööpuudus on 50 aasta madalaimal tasemel,” sõnas president.
Samuti reklaamis Biden enda poliitilisi algatusi USA tööstusele subsiidiumite pakkumiseks rohepöörde elluviimisel. Eraldi tõi Biden välja kunagi sulgemise äärel olnud, kuid nüüd hoopis laiendatud autotehast, milles toodetakse nüüd akusid elektrisõidukitele.
Biden kritiseeris vabariiklasi, kes hääletasid neid subsiidiume sisaldanud Inflatsiooni Langetamise Seaduse (IRA) vastu, kuid nüüd nimetavad tänu sellele seadusele oma valimisringkondadesse jõudnud rahastust enda teeneks.
USA president avalikustas ka mitu uut ettepanekut, mis puudutavad USA elanikke toimetulekut ja maksusüsteemi.
Biden pakkus välja piirata retseptiravimite aastast maksumust igale ameeriklastele 2000 dollariga, sellest suuremaid kulutusi ravimitele peaks tema sõnul katma riik.
Lisaks rääkis Biden inimeste toetamisest kodu omandamisel.
Bideni sõnul ei soovi ta tõsta makse neile, kes teenivad alla 400 000 dollari aastas, küll aga nõuab ta, et kõige rikkamad maksaks rohkem.
Presidendi sõnul maksavad miljardärid USA-s keskmiselt ainult 8,2 protsenti tulumaksu, mistõttu pakub ta kehtestada neile 25-protsendilist minimaalset tulumaksu.
“Makske oma õiglast osa,” ütles Biden, pöördudes jõukatele ja ettevõtetele.
Nende ettepanekute vastuvõtmine on äärmiselt vähetõenäoline enne USA presidendivalimisi, mistõttu vaatlevad analüütikud seda Bideni kõne osa sisuliselt valimislubaduste tutvustamisena.
USA piirijulgeolek jääb Bidenile keeruliseks teemaks
Keset Bideni kõnet karjus vabariiklasest esindajatekoja liige Marjorie Taylor Greene Georgia osariigis ebaseadusliku sisserändaja poolt tapetud noore naise Laken Riley nime.
Biden reageeris vabariiklasest saadiku sekkumisele ning avaldas kaastunnet Riley perele ja lähedastele. Seejärel süüdistas president vabariiklasi selles, et nende vastuseisu tõttu kukkus veebruaris läbi USA piirijulgeoleku tugevdamist sisaldanud kobareelnõu vastuvõtmine.
“Me võime kas vaielda piiri korda viimise üle või päriselt teha see korda,” ütles Biden.
Ühtlasi süüdistas Biden kokkuleppe läbikukkumises oma “eelkäijat” ehk jällegi Trumpi, kes kutsus varem vabariiklasi üles piirijulgeoleku meetmeid sisaldava eelnõu poolt mitte hääletama.
Tegemist pole esimese korraga, kui Biden ja Greene vaidlevad otse-eetris presidendi aastakõne ajal. Eelmisel aastal nimetas Greene Bideni keset kõnet valetajaks, kui too ütles, et vabariiklased tahtsid vähendada riiklikku pensioni ja riikliku ravikindlustusprogrammi Medicare mahtu. Biden viitas omakorda mitme vabariiklase koostatud vastavale eelnõule.
Abordiõigused mängisid kõnes keskset rolli
Demokraadid on kasutanud vabariiklaste toetust abordiõiguste piiramisele ühe peamise argumendina valijatele vastaserakonna valimise vastu. Ka Biden asetas oma kõnes tähtsale kohale USA naiste õigust abordile.
“Kui Ameerika rahvas valib mulle kongressi, mis toetab õigust valida (nii nimetavad USA-s abordiõigust selle toetajad – toimetaja), siis ma luban teile: ma taastan Roe versus Wade kohtuotsuse riigi seadusena,” ütles USA president, viidates 2022. aasta USA ülemkohtu otsusele, millega tühistati varasemast Roe versus Wade kohtuotsusest pärinev abordid legaliseerinud pretsedent.
Bideni abikaasa Jill Bideni poolt kõnet kohapeal kuulama kutsutud külaliste seas olid Texase naine, kellel ei lubatud teha aborti isegi siis, kui selgus, et tema laps sünnib surmava geneetilise haigusega, ning Alabama naine, kelle kehavälise viljastamise protseduur tühistati pärast antud protseduuri keelanud osariigi ülemkohtu otsust.
“Mis vabadusi teie võtate ära järgmisena?” küsis retooriliselt Biden vabariiklastelt, süüdistades Trumpi ja vabariiklasi aborti ja kehavälist viljastamist puudutavas “kaoses”. Ühtlasi kustus Biden kongressi üles hääletama kehavälise viljastamise föderaalsel tasemel kaitsmise poolt.
Poliitiline kõne ärritas vabariiklasi ja meeldis demokraatidele
Paljud vabariiklased kritiseerisid asjaolu, et Bideni kõne kõlas rohkem kui valimiseelne sõnavõtt kui riigimehelik ettekanne olukorrast riigis.
“See võis olla kõige kurjam, kõige vähem kaastundlikum ja üldse kõige halvem kõne olukorrast riigis, mida on iial peetud. See oli piinlik [kõne] meie riigile!” kirjutas sotsiaalmeedias Trump.
Trumpi kriitikaga on liitunud mitmed tähtsad vabariiklased. Ka CNN-i kommentaatorite sõnul oli kõne väga poliitiline.
Samas meeldis Bideni jõuline esinemine demokraatidele, kes on varem olnud mures Bideni vanuse pärast.
“Keegi ei räägi enam edaspidi vaimsest allakäigust,” ütles tähtis demokraadist esindajatekoja saadik Jerry Nadler Bidenile pärast kõne lõppu.
Kõne jooksul karjusid demokraadid mitu korda fraasi “veel neli aastat”, viidates nende eesmärgile saavutada novembris peetavatel USA presidendivalimistel valimisvõit.
Kokkuvõttes võib öelda, et Joe Bideni kõne kongressi ees oli võitlev, emotsionaalne ja poliitiliselt laetud. Ta rõhutas ühtsuse olulisust ning kutsus üles lõpetama parteipoliitika ja keskenduma koostööle. Bideni sõnum oli selge: Ameerika peab tagasi võtma oma juhtrolli maailmas ning ületama praegused keerulised väljakutsed. Kõne pakkus lootust ja innustust nii kodus kui ka välismaal ning tõi esile Bideni valmisoleku võidelda kõigi ameeriklaste eest.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus