EPP nõuab von der Leyenilt suunamuutust | Välismaa

Eesti Rahvapartei (EPP) avaldab surveid Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, nõudes suunamuutust tema juhtimisel. EPP juhid väidavad, et von der Leyen on jätnud tähelepanuta olulised küsimused, nagu välispoliitika ja immigratsioon, ning on liiga keskendunud majanduslikele küsimustele. See pole mitte ainult Eesti jaoks murettekitav, vaid kogu Euroopa Liidu jaoks. Kas von der Leyenil õnnestub vastata EPP nõudmistele ja tugevdada Euroopa Liidu ühtsust?

Paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) võttis kolmapäeval vastu oma valimisprogrammi, milles nõutakse muutusi mitmes olulises Euroopa Liidu poliitikavaldkonnas. Samas kavatseb EPP neljapäeval ametlikult kinnitada enda esinumbriks Euroopa Parlamendi juunikuistel valimistel Euroopa Komisjoni senise presidendi Ursula von der Leyeni.

Näiteks nõuab EPP bürokraatia vähendamist, piirijulgeoleku karmistamist ning rõhutab ennekõike tööstuse toetamist kui kliimamuutustega võitlemist, kirjutab Financial Times.

Suurimat tähelepanu pälvis EPP väljapakutud asüülireeglite muutus. EPP asus nüüd toetama asüüli otsivate inimeste taotluste menetlemist väljaspool Euroopa Liitu. Sarnast sammu astus hiljuti Itaalia parempoolne peaminister Giorgia Meloni, kes leppis kokku asüülitaotlejate menetlemises Albaanias.

“Saabujate arvu tuleb vähendada,” ütles EPP sakslasest president Manfred Weber. Ta rõhutas, et von der Leyen toetab seda algatust.

EPP liikmest Iiri peaminister Leo Varadkar rõhutas, et EPP plaan pole sama, mis on Ühendkuningriigi plaan menetleda asüülitaotlejad Rwandas.

“Kõik, mida tehakse, peab olema kooskõlas Genfi konventsioonide ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga,” ütles Varadkar.

Briti ülemkohus tunnistas valitsuse Rwanda-plaani seadusvastaseks, sest kohtu sõnul rikuks see rahvusvahelist humanitaarset õigust.

Ühtlasi soovib EPP kolmekordistada piirivalveagentuuri Frontex töötajate arvu 30 000 inimeseni ning tagada sellele parema varustuse.

Austria valitsev konservatiivne erakond ÖVP jäi hääletusel EPP valimisprogrammi üle erapooletuks, sest EPP lubab Rumeeniale ja Bulgaariale liitumist Schengeni viisaruumiga. Viin on korduvalt blokeerinud Bukaresti ja Sofia täieliku liitumise Schengeni alaga.

Samas oli von der Leyeni enda koduerakond, Saksa CDU rahulolematu, et EPP valimisprogramm ei sisalda sisepõlemismootoriga uute sõidukite müügikeelu tühistamise üleskutset. Keeld hakkab EL-i kehtima 2035. aastal.

Prantsuse paremtsentristlik erakond Vabariiklased keeldub aga von der Leyeni kandidatuuri toetamast, sest nende sõnul on Euroopa Komisjoni president liiga lähedane Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile. Vabariiklased on opositsioonis Macroni valitsusele.

Ühe EPP ametniku sõnul on erimeelsused erakondade vahel tavaline asi, millest EPP väljub veelgi ühtsemana.

Samas hoiatas ametnik, et kuna EPP-l tuleb järgmise Eruroopa Komisjoni koosseisu moodustamise üle pidada läbirääkimisi teiste fraktsioonidega nagu Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid (S&D), siis valimislubadused ei pruugi realiseeruda. Ta lisas, et konsensus on EL-i toimimise loomulik osa.

Kokkuvõttes, Euroopa Rahvapartei nõuab Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula von der Leyenilt suunamuutust, olles pettunud tema senises juhtimises. Nad rõhutavad vajadust tugevama ühtsuse ja solidaarsuse järele Euroopa Liidus ning kutsuvad üles paremale koostööle liikmesriikide vahel. See nõue peegeldab muret Euroopa Liidu tuleviku ja stabiilsuse pärast ning paneb survet von der Leyenile suurendada oma juhtimisoskusi ja võtta arvesse parteide ja liikmesriikide vajadusi.