Psühholoog: üks meede inimeste riskikäitumist ei muuda | Tervis

Eestis on psühholoogid tõestanud, et üksnes nõustamine või harimine ei suuda inimeste riskikäitumist muuta. Selline järeldus paneb kahtlemata mõtlema meie tervishoiusüsteemi efektiivsuse üle. Kas vajame rohkem tuge ja ressursse või hoopis uut lähenemist riskikäitumise probleemile? Psühholoogiline aspekt on oluline, kuid kas see on piisav? See on vaid üks küsimus, mis nõuab põhjalikku arutelu ja lahenduste leidmist meie ühiskonnas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab leevendada alkoholireklaami piiranguid, nii arstid kui ka sotsiaalministeerium on plaanile vastu. Psühholoogi sõnul aga üks meede kedagi jooma või joomist lõpetama ei pane.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühholoog Jane Alop rääkis “Vikerhommikus”, kuidas alkoholirelaamide sõnum on sageli selline, et alkoholi tarvitades on inimene kihvt, seksikas ja edukas. Saatejuhi märkusele, et viimasel ajal meenuvad ka reklaamid, kus kutsutakse inimesi alkoholi tarbima mõõdukalt ja vett vahele jooma, ütles Alop, et viimane on väga hea soovitus. Keerulisem on aga sõna mõõdukus, sest kuidas aru saada, mida see täpselt tähendab. Mõne jaoks võib tähendada mõõdukus klaasitäit veini, teisele pudelit viina.

Alop tõi näite oma patsientide seast, kes väga tihti ütlevad, et nad ei ole alkohoolikud. “Kui küsida, mida see tähendab ja mille alusel nad hindavad kas on või ei ole, vastavad nad, et ei jää kunagi maani täis, ei laaberda, ei jää kuskile magama, ei kakle. Ehk siis inimestel on väga kummalised kriteeriumid selle kohta, kas tarbimine on mõõdukas või mitte,” selgitas psühholoog.

Vahel räägitakse sellest, et reklaam iseenesest kedagi jooma ei pane. Alopi sõnul võib aga seepeale küsida, miks tootjad reklaami peale üldse raha raiskavad. “Igaüks, kes midagi toodab, tahab seda müüa ja ta tahab seda müüa võimalikult palju. Hetkel meil on kaks huvi ja need huvid on omavahel vastuolus: tahetakse rohkem müüa ainet, mis justkui inimese kehale on kahjulik,” lausus ta.  

Reklaam põhineb Alopi sõnul kahel teadusharul: nii psühholoogial kui ka sotsioloogial. Psühholoogiauuringud on tema sõnul näidanud väga hästi, kuidas läbi negatiivsete stiimulite mõju alati ebatõhusam kui positiivsete sõnumite kasutamine. Näiteks on tubakatoodete pakenditel fotod, mis võib inimesega juhtuda, kui ta suitsetab. Ehk siis hirmutavad pildid ei ole niivõrd tõhusad, kui oleks midagi vastupidist.

Teine pool on Alopi sõnul see, et kui tahta sekkuda või saavutada mõju, ei saa jääda vaid ühest kitsa tahu juurde. “Ei ole nii, et paneme pildid paki peale ja siis suhtumine suitsetamisse muutub läbi selle ühe meetme, vaid see on laiem tegevus,” selgitas ta.

Näiteks on laiemalt ühiskonnas alkoholi tarbimine normaliseeritud. Oma patsientidest rääkides ütles Alop, et nende arvates polnud nende vanemad joodikud, sest  nad avasid tavaliselt nädalavahetuse ainult veini või kaks. “See on lihtsalt nii normaliseeritud ja see on see koht, mida me peame hakkama muutma,” sõnas ta. Selle, mis on normaalne, otsustab Alopi sõnul iga pere ise. Ühiskond peaks andma aga sõnumeid, et normaalsed on muud tegevused ja ajaveetmisviisid kui alkoholi tarvitamine.

Kuigi psühholoogilised meetodid võivad olla kasulikud riskikäitumise mõistmisel ja selle vähendamisel, on oluline mõista, et ükski meetod ei saa seda täielikult muuta. Inimeste otsused ja käitumine on sageli kompleksed ning neid mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Seetõttu on oluline kasutada mitmekülgset lähenemist riskikäitumise vähendamiseks ja inimeste tervise edendamiseks. Psühholoogia võib olla üks osa sellest protsessist, kuid see ei saa olla ainus lahendus. Oluline on kombineerida erinevaid meetodeid ja ressursse, et saavutada parimad tulemused.