Suhkrumaksuga tõuseb pooleliitrise limpsi hind üle 20 sendi | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus suhkrumaksu tõus toob kaasa pooleliitrise limpsihinna tõusu üle 20 sendi. See uudis on tekitanud palju kõneainet ja pole kahtlust, et see mõjutab paljusid inimesi üle riigi. Kas suudame leida viisi, kuidas tasakaalustada tervise- ja majandushuvid ning säilitada heaolu kõigile kodanikele? Avastage, kuidas see muudatus mõjutab igapäevaelu ja jälgige meie ülevaadet selle teema arengutest Eestis.

Eelnõu järgi hakatakse maksustama magustatud jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi saja milliliitri kohta või millesse on lisatud kunstlikku magusainet. Maksustama ei hakata alkohoolseid jooke, kuid näiteks alkoholivaba õlu saab maksu külge.

Maksustada kavandatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid. Maksust on vabastatud osa tooteid, näiteks piim ja piimatooted ja naturaalsed mahlad.

Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke.

Näiteks pooleliitrise karastusjoogi puhul, milles on suhkrut viis kuni kaheksa grammi (madalaim maksumäär) 100 milliliitri kohta, on maks 7,5 senti ehk liitrise joogi puhul on maksumäär 15 senti.

Kõrgeim maksumäär kehtestatakse jookidele kus on vähemalt kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta. Sellisel juhul on pooleliitrise joogi puhul maksumäär 22,5 senti.

Magusaine puhul hakatakse maksustama jooke esimesest grammist.

Maksust on vabastatud alkohoolsed joogid, kuid näiteks alkoholivaba õlle ja energiajoogi puhul hakkab maks kehtima. Välja jäävad samas maksu alt nii-öelda käsitöölimonaadid, samuti ravimid.

Maailma terviseorganisatsiooni soovituste järgi peaks tarbijakäitumise mõjutamiseks magustatud jookidele rakendatav maksumäär tõstma toote hinda tarbijale vähemalt 20 protsenti.

Niinimetatud jookide suhkrumaks on terviseminister Riina Sikkuti sõnul üks vahendeid, millega vähendada noorte ülekaalulisust ja rasvumist.

“Liigse kehakaaluga noori on juba kolm korda rohkem kui 20 aastat tagasi. Magustatud jookide maks üksi mõistagi probleemi ei lahenda, kuid see on üks viis, kuidas lapsi kui hinnatundlikku gruppi suunata tervislikemate valikute juurde,” ütles Riina Sikkut.

Tervise arengu instituudi krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Eha Nurk tõi näiteks, et värskeima uuringu järgi on Eestis 31 protsenti 1. kuni 7. klassi õpilastest ülekaalulised või rasvunud. Liigse kehakaaluga on iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk.

Teadusuuringutele tuginedes on tõestatud, et lisaks kehakaalu suurendamisele tõstab magustatud jookide liigtarvitamine krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid. Magustatud jookide liigset tarbimist seostatakse ühtlasi südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi ning teatud vähitüüpidega.

Tervisekäitumist mõjutavad maksud on kasvav trend ning toitumise osas on kõige enam levinud just magustatud jookide maksud – selline maks on tänaseks kehtestatud enam kui 100 riigis, näiteks Soomes, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Poolas, Hollandis ja Portugalis.

Sikkuti sõnul ei kehtestatud magustatud jookide maksu lausaliselt, nagu on tehtud näiteks Soomes, kus on maksu all ka poodides müüdav joogivesi.

Eestis müüdavate limonaadide puhul on suurel osal suhkrusisaldus praegu üle 10 grammi 100 milliliitri kohta.

Uus maks hakkaks kehtima järgmise aasta algusest.

Uuel maksul on arusaadavalt mõju ka riigieelarvele. Magustatud jookide maksust oodatakse tulevaks aastaks 25 miljonit lisaeurot.

Kuna peamine eesmärk on maksustatud toodete tootmise ja tarbimise vähendamine, siis võib eeldada, et riigieelarvesse kogutav maksutulu hakkab aastatega vähenema.

Suhkrumaksu tõusuga tõuseb pooleliitrise limonaadi hind üle 20 sendi. See võib tekitada muret tarbijate seas, eriti nende jaoks, kellele limonaad on igapäevane jook. Kuigi suhkrumaksu eesmärk on vähendada ebatervisliku toidu tarbimist ja suurendada teadlikkust tervislike valikute kohta, võib see põhjustada ka majanduslikke väljakutseid nii tarbijatele kui ka tootjatele. Oluline on leida tasakaal tervise ja majanduse vahel ning jälgida, kuidas suhkrumaks mõjutab ühiskonda tervikuna.