Eesti jalgpalli- ja spordifännid olid vapustatud, kui Austraalia jalgpallitähte süüdistati rassistlikus käitumises. Lugu räägib, kuidas mängija väidetavalt teatas vastasele ebameeldiva kommentaari, mis viitas tema rahvusele. See skandaal on tõstatanud palju küsimusi spordimaailmas ning toonud esile vajaduse tõsisemaks tegelemiseks rassismi ja diskrimineerimisega spordis. Kas selline käitumine on vastuvõetav? Kas jalgpallitäht peaks vastutama oma sõnade eest? Need on küsimused, mis panevad meid kahtlema spordi ja inimolemuse keerulistes suhetes.
Austraalia naiste jalgpallikoondise ja Chelsea naiskonna tähtründaja Samantha Kerr astub rassistlikus käitumises süüdistatuna kohtu ette.
Süüdistuses seisab, et Kerr kasutas mullu jaanuaris edela-Londonis pärast taksojuhiga tekkinud konflikti politseinikuga sõneledes solvavat ja rassistliku alatooniga kõnepruuki. Jalgpallur ei tunnistanud esmaspäeval oma süüd. Istung algab Suurbritannia meedia teatel järgmise aasta veebruaris ning tunnistusi jagavad kaks politseinikku.
Kerri agent ning Chelsea naiskond ei ole Briti meediale veel kommentaare andnud, Austraalia jalgpalliliidu presidendi James Johnsoni sõnul said nemad juhtumist teada teisipäeva hommikul. “Muidugi on need väga tõsised süüdistused. Meie spordis ei ole kohta rassismile, aga samal ajal on Samil oma õigused ja austame neid,” sõnas ta.
2019. aasta lõpus Chelsea’ga liitunud 30-aastane Kerr on Austraalia üks tuntumaid spordistaare, kes aitas riigi jalgpallikoondise mullu MM-finaalturniiril poolfinaali. Mais kandis ta kuningas Charles III kroonimisel Westminster Abbeys Austraalia lippu.
Koondise eest on ta 128 mänguga löönud 69 väravat, Chelsea eest on samad numbrid 128 ja 99. Eelmisel aastal sai ta Ballon d’Or’i valimisel Aitana Bonmati järel teise koha, aga ravib praegu rasket põlvevigastust ning sel hooajal enam väljakule ei tule.
Kokkuvõttes on Austraalia jalgpallitähe süüdistamine rassistlikus käitumises äärmiselt murettekitav. Sport peaks olema koht, kus austatakse kõiki mängijaid sõltumata nende rassist, soost või usutunnistusest. Rassismil ja diskrimineerimisel ei tohiks olla kohta spordis ega ühiskonnas tervikuna. On oluline võtta sellised süüdistused tõsiselt ja käsitleda neid vastavalt, et luua kõikjal maailmas tolerantsem ja avatum keskkond nii spordis kui ka mujal.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus