Tere tulemast Eestisse! Ukraina ja Vene vahelised pinged on pidevalt tõusuteel ning Euroopa Liit otsib viise, kuidas piirata Venemaa kasumite sissetungi Ukrainas. Kuid Ukraina ei pea EL-i plaani piisavaks. See teema on õhus mitte ainult Ida-Euroopas, vaid kogu maailmas. Kuidas peaksime sellele probleemile läheneda ja milliseid lahendusi tuleks kaaluda? Jääge kursis, sest sellel teemal jätkub kindlasti arutelu ja analüüsi.
Euroopa Liidu liikmesriigid püüavad leppida kokku külmutatud Vene keskpanga varadelt teenitud kasumite konfiskeerimiseks. Samas pole paljud ukrainlased rahul, et Euroopa Komisjoni ettepanek kehtib ainult tulevast kasumite kohta ning seni teenitud kasumid jäävad arvelduskoja Euroclear kätte, krijutab Financial Times.
Kokku on Belgia arvelduskojas Euroclear külmutatud 191 miljardit eurot Vene keskpanga ja Vene oligarhide varasid, mille pealt teeniti viimase kahe aasta jooksul maksude maha arvestamise järel 3,25 miljardit eurot.
Kuigi EL on nõustunud, et alates selle aasta veebruari kekspaigast tuleb kanda Vene varadelt teenitud kasumid eraldi kontole, ning hetkel käivad läbirääkimised nende vahendite konfiskeerimiseks, jääb alates 2022. aastast kuni selle aasta veebruarini teenitud kasum Euroclearile.
“Me pole rõõmsad, et 2022. ja 2023. aasta kasumid pole hõlmatud. Kasumite kohta on õiguslik selgus, et neid saab konfiskeerida, kõik juristid on nõus. Miks siis kuulub see raha Euroclearile?” ütleb Ukraina MTÜ Korruptsioonivastane Tegevuskeskus (Antac) juht Daria Kaleniuk.
Euroclear kasutab seni külmutatud Vene varadelt teenitud kasumeid tulevaste riskide hüvitamiseks. Arvelduskoja vastu on esitatud Vene kohtutesse kümneid kohtuhagisid EL-i sanktsioonide alla sattunud isikute poolt.
Arvelduskoda hindab, et see teenib sel aastal 2023. aastaga sarnase suurusega kasumit. Euroopa Komisjon kavatseb lähinädalatel teha ettepaneku tulevaste kasumite konfiskeerimiseks, ütlevad ametnikud.
Teisipäeval kavatseb komisjon teha ametliku ettepaneku EL-i liikmesriikidele tulevaste kasumite kasutamiseks Ukraina kaitsetööstuse tarbeks, selgub Financial Timesi ajakirjanike nähtud dokumendist.
Kaleniuki sõnul tuleks see abi liiga hilja.
“2024. aasta ja tulevased kasumid pole veel kättesaadavad, kuid me vajame neid nüüd. See aasta on võtmeolulisusega sõjalise toetuse vaatevinklist,” ütleb ta.
“Me kutsume üles vabastama vahendid nüüd Ukraina kaitseks. Olukord on kriitiline. On puudu rahast, on puudu laskemoonast. Kas Euroopa on arvutanud tegevusetuse riski, kui Ukraina kaotab sõja?” lisas Kaleniuk.
Kokkuvõttes on Ukrainlased väljendanud pettumust ja kriitikat seoses EL-i plaaniga konfiskeerida Vene kasumid, mille nad leiavad olevat ebapiisav ja mitte piisavalt resoluutne. Ukraina soovib näha tugevamaid meetmeid, et karistada Venemaa tegevusi ja toetada Ukraina territoriaalset terviklikkust. See küsimus on sügavalt keeruline ning nõuab tõhusat ja jõulist tegutsemist rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid Ukraina muret tõsiselt ja töötaksid välja tõhusaid meetmeid Venemaa agressiooni peatamiseks ja rahu säilitamiseks Ida-Euroopas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus