Ekspert: Eesti lõimumisvaldkond on jõudnud uude ajajärku | Eesti

Eesti jätkab kiiret arengut uutele kõrgustele lõimumisvaldkonnas, kinnitab ekspert. Uus ajajärk on silmnähtav ja hõlmab mitmeid olulisi muudatusi, mis mõjutavad kogu ühiskonda. Eestlased on üha avatumad erinevate kultuuride ja rahvuste vastu ning püüdlevad ühtsema ning mitmekesisema ühiskonna poole. Ekspertide sõnul on Eesti valmis astuma julgeid samme parema tuleviku poole, kus lõimumine on võtmesõnaks. See on oluline verstapost riigi ajaloos ning avab uusi võimalusi ja väljakutseid, mis aitavad Eestil kujuneda veelgi tugevamaks ja mitmekesisemaks ühiskonnaks.

Eesti on oma lõimumisvaldkonnaga jõudnud uude ajajärku, kus me ei räägib enam Eesti venekeelsete inimeste integreerimisest Eesti ühiskonda, vaid need samad inimesed osalevad juba ise Eesti uussisserändajate integreerimises, tõdes kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg lõimumismonitooringu tulemuste tutvustuse eel.

Teisipäeval tutvustatakse avalikkusele Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu tulemusi. Neist ettevaatavalt “Terevisioonis” rääkinud Silberg kinnitas, et tugevalt lõimunud inimesed osalevad samuti nagu eestlased meie uussisserändajate lõimimises.

Praegu on Eestis üle 200 erineva rahvuse esindaja ning on teada 240 erineva emakeelt. “Kultuuriline paljusus on osa meie ühiskonnast ja venekeelne osa Eesti elanikkonnast ei ole ainult objekt, vaid tegelikult ka võrdväärne partner uussisserändajate lõimimisel,” sõnas Silberg.

Monitooring tõi Silbergi sõnul muu hulgas välja, et Ukraina sõja tõttu on saanud siinsete inimeste majanduslik heaolu kõigutatud, mis ühtlasi on pannud venekeelseid elanikke otsustama, kummal pool nad siis on: kas hoiavad pigem lääne, Euroopa kultuuriruumi poole või kuuluvad ida poole.

“Aga sõja positiivne mõju Eesti ühiskonnale on olnud, et teatud otsused, näiteks üleminek eestikeelsele haridusele, on sellest mõjutatud,” tõi Silberg välja.

Uuringu üks olulisemaid järeldusi on asekantsleri sõnul see, et lõimumise hindamisel nii eestikeelsete kui ka venekeelsete vastajate jaoks oli ülimalt oluline, et Eesti oleks turvaline ja siin ei oleks rahvuste vahelisi konflikte. “Vastanutest umbes 80 protsenti ütles, et kõige suurem väärtus lõimumisel ühiskonna jaoks on, et meil konflikte ei oleks.”

Teine oluline väärtus nii eestlaste kui venekeelsete elanike jaoks on, et kõik osapooled panustaks võrdselt Eesti majandusse.

Silberg tõi ka välja, et üleminekut eestikeelsele haridusele peavad kõik osapooled heaks otsuseks. “Märkimisväärne on just see, et otsus on tehtud ja pole enam ebalevat olekut. Ootused üleminekule on positiivsed nii vene- kui ka eestikeelsete vastajate seas,” kinnitas Silberg, nentides samas, et venekeelsed inimesed on küll pisut skeptilisemad, sest nad näevad ohtu selles, et õpetajatel pole piisavalt spetsiifilisi teadmisi ja ka lapsevanemad on enda suhtes ebakindlad, kuidas oma last eesti keeles õppimisel toetada.

Uuringust selgus ka, et noored on väga sarnased sõltumata keele või rahvuse taustast. Hoiakute, väärtuste, ühiskonnas hakkamasaamise põhjal polegi sageli võimalik vahet teha, märkis Silberg, tuues selle selgituseks, et noorte vahel on kontakte ja suhtlemist rohkem.

“Venekeelsete noorte puhul valmistab aga muret, et üle poole vastas, et nad ei valda eesti keelt piisavalt. Hilisemas vanuses võetakse küll teistele järele, aga see nõuab pingutust ja praegu eesti keele mittevaldamine sulgeb venekeelsete noorte jaoks veel mingid uksed.”

Ukraina sõjapõgenike ja üldse uussisserändajate puhul võib uuringu põhjal öelda, et nende kohanemine on läinud hästi.

Uussisserändajatest ainult kuus protsenti ütleb, et nad ei ole lõimunud. Hästi kohanenuid on suur hulk – 76 protsenti. Nende puhul, kes on olnud Eestis kuni viis aastat, on hästikohanenute protsent juba 83. Ukraina sõjapõgenikest tundis esimese aasta jooksul end hästi kohanenuna 63 protsenti. “Oluline on olnud see, et oleme saanud nad kiiresti suunata keeleõppesse, teemamoodulitesse ja nad on tegelikult leidnud kiiresti ka töö,” märkis Silberg.

Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu tulemuste esitlust täna algusega kell 13 näeb otsepildis ERR-i portaalis. Süvauuringu tulemusi tutvustavad uuringu vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ning Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko avab põhjalikumalt kodakondsuspoliitika, kultuurilise lõimumise ja Ukraina sõja mõju teemasid. 

Esitlusele järgneb paneelarutelu, mida modereerib Marianna Makarova. Lõimumise hetkeseisu, edusammude, väljakutsete ja lahenduste üle arutlevad Lauristin, Silberg ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Heidmets.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti lõimumisvaldkond on jõudnud uude ajajärku ning võtnud suuri edusamme mitmekultuurilise ühiskonna arendamisel. Ekspertide sõnul on oluline jätkata tihedat koostööd erinevate osapooltega ning panustada haridusse, keeleõppesse ja kultuurilisse mitmekesisusse. Kõik need sammud aitavad kaasa salliva ja avatud ühiskonna loomisele, kus kõigil on võrdsed võimalused ja kus erinevused on rikkus, mitte takistus. Eesti on teinud olulisi edusamme, kuid on veel palju tööd teha selleks, et tagada kõigi elanike võrdsed võimalused ja heaolu.