Jaan Tootsen: loodan, et eesti mõtleja mõte on ka 50 aasta pärast unikaalne | Kultuurisaated

Tere tulemast Eestisse, kus kultuur ja mõttevahetus on alati au sees olnud! Jaan Tootsen on üks meie silmapaistvamaid mõtlejaid, kelle sügavad ning inspireerivad mõtted on kujundanud meie kultuurimaastikku. Tema unikaalne lähenemine ja teravmeelne arutlusstiil on teinud temast ühe Eesti kõige olulisema intellektuaalse jõu. Loodame, et Jaan Tootseni mõtted on ka 50 aasta pärast sama värsked ja kaasaegsed, kui nad on täna. Olge tunnistajaks meie kultuurisaadetele ning avastage Eesti rikkalik intellektuaalne pärand!

Möödunud pühapäevast on Viker- ja Klassikaraadio eetris taas Ööülikooli loengud. Ööülikooli rektori Jaan Tootseni sõnul käsitletakse loengusarjas küll tuttavaid teemasid maailmast meie ümber, aga eesmärgiks seatakse alati igavikulisus.

Viimase aasta jooksul on Tootsenil käinud tihe töö, millel on ka tulemusi olnud. Eelkõige pakub Tootsenile rõõmu, et Ööülikool on valmis saanud täitsa oma veebiplatvormi. Rõõmustav on ka asjaolu, et Ööülikoolil on taas väljund ka Klassika- ja Vikerraadios. “See on nii oluline. Mina olen veel see põlvkond, kes hindab seda lineaar-raadiot, nagu nüüd pidulikult öeldakse. Minul on veel ka köögiraadio,” sõnas Tootsen, lisades, et ta on väga värske nutitelefoni kasutaja, kes naudib ka taskuraadio hüvesid. Tootsen loodab, koostöö saate levitamisel jätkub rahvusringhäälinguga ka sügisel.

“Me ei ole kuidagi vahepeal maganud. On olnud hästi tõsine töö. Olen kohtunud hästi paljude inimestega, arutanud Ööülikooli nähtuse üle tänases ühiskonnas, millised võiksid olla tulevikuplaanid,” selgitas Tootsen “Vikerhommikus” ning lisas, et viimaste kuude jooksul on valminud 18 uut saadet, millest kõiki pole veel jõutud saadeteks vormistada.

Ööülikooli toimetaja püsib Tootsen maailmas toimuva suhtes valvel. Seda iseloomustab Tootseni hinnangul ka esimene kuuest saatest, kus Kristjan Korjus räägib inimeseks olemise mõtestamisest tehnoloogia arengu taustal. Teises saates räägib Anna Hints, kes on küll palju sõna saanud, aga Tootsen usub, et olles ka ise filmitegija, jõudsid nad Hintsiga vesteldes puntkideni, mida liiga palju lahatud pole.

“Justkui tuntud teemad, aga ikkagi tahaks Ööülikoolis alati sellist igavikulist mõõdet. See on eesmärk. Iseasi, kas see alati õnnestub. Ma loodan, et kui ka elu ja kõik muutub, et siis see eesti mõtleja mõte on ka 50 aasta pärast ainukordne. See, kuidas ta seda maailma tõlgendab. Loodan, et siis mingid saated võiks kunagi saada ka klassikaks,” tõdes Tootsen.

Loenguteemad tulevad vahel teemapõhiselt ja vahel lektoripõhiselt, aga Tootsen siiski ainult ise ei otsusta ning vahele satub ka huvitavaid ideid või ettepanekuid väljapoolt. “Teemad, mille peale ise kohe ei tuleks, aga siis vaatad, et jaa, tõesti. Selles mõttes ongi kihvt, kui Ööülikool on nagu mosaiik. Lisaks oleme salvestanud saateid üle Eesti, nii et seal on sees paigavaimu asi ka. Teha Lauri Õunapuu ja Lauri Sommeriga saade Võrumaal on midagi muud, kui teha Tallinna tänavafestivalil,” nentis Tootsen.

Ööülikool on Klassikaraadio eetris üle nädala laupäeviti pärast kella kümneseid uudiseid ning Vikerraadio eetris pühapäeviti pärast kella seitsmeseid uudiseid. Lisaks on loengud kuulatavad Eesti Raadio äpis ning Jupiteris.

Uued Ööülikooli loengud ERR-i kanalites sel kevadel:

1. Matemaatik ja ettevõtja Kristjan Korjus “Inimeseks olemise mõtestamine tehnoloogia arengu taustal”
2. Filmirežissöör Anna Hints “Elust ja suitsusaunast”
3. Japanoloog Alari Allik “Miski ja eimiski vahel”
4. Pärimusmuusik Lauri Õunapuu ja kirjanik ning muusik Lauri Sommer “Sammaldunud lood ja laulud”
5. Loomaökoloog Tuul Sepp ja arhitekt ning Tartu abilinnapea Elo Kiivet “Elu aed on metsikult ilus”
6. Bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes “Tähtedest ja inimestest”

Kokkuvõttes võib öelda, et Jaan Tootseni usk Eesti mõtleja unikaalsusesse ja olulisusele on tervitatav ning inspireeriv. Tema teosed ja saated on olulised ajaloo ja kultuuri säilitamisel ning edasikandmisel tulevastele põlvkondadele. Loodame, et tema jätkuv panus Eesti kultuurielus aitab kaasa selle rikkaliku pärandi säilimisele ja arengule ka järgnevate 50 aasta jooksul. Tänu sellistele mõtlejatele nagu Jaan Tootsen saame hoida elavat kultuuripärandit ning rikastada oma identiteeti ja mõttemaailma.