Suurima osa ahjutoetusest küsisid Harjumaa eramuomanikud | Eesti

Saabudes Eestisse, pole kahtlustki, et ahjuküte mängib olulist rolli kohalike elanike südames. Hiljutise uuringu kohaselt on Harjumaa eramuomanikud küsinud suurima osa ahjutoetusest Eestis. See fakt näitab, kui oluline on traditsiooniline ahiküte eestlaste jaoks ning kuidas nad hindavad oma kultuuripärandit. Ent lisaks ajaloolisele ja emotsionaalsele tähtsusele, on ahiküte ka keskkonnasõbralik alternatiiv, mis aitab säilitada Eesti looduse ilu ja puhtust. Uhked ja pühendunud eramuomanikud Harjumaal demonstreerivad selgelt, et nende armastus ahikütte vastu on tugev ja jätkusuutlik.

Esimeses voorus esitasid eramuomanikud vana ahju ümberehitamiseks või uue ostmiseks riigile 1026 taotlust summas 4,5 miljonit eurot, enim taotlusi tuli Harjumaalt.

Toetuste jagamist korraldava EAS-i ja Kredexi ühendasutuse teatel tuli taotlusi kõigist toetuse tingimustes sätestatud maakondade linnadest, kõige enam laekus neid Harjumaalt (252), Tartumaalt (164) ja Pärnumaalt (118).

Valdavalt esitati taotlusi ahju kordategemiseks või uue soetamiseks, kaugküttega liitumiseks esitati alla 10 protsendi taotlustest.

Kliimaministri määrus sätestab toetuse andmise sissetulekust lähtuva pingerea alusel. Kuna esitatud taotluste maht on väiksem vooru eelarve mahust, saavad seekord toetust kõik need, kelle taotlus vastab toetuse tingimustele, sõltumata sissetuleku suurusest.

“Kui palju täpselt on tingimustele vastavaid taotlusi, on enne menetlemist veel vara öelda. Küll aga saab juba esialgsetel andmetel hinnata, et kindlasti pole toetuse saajaid sama palju kui taotluse esitajaid, sest taotlusi esitati ka paikadest, mis ei kuulu toetuse määruses nimetatud tiheasustuspiirkonda,” selgitas ühendasutuse eraisiku toetuste valdkonnajuht Kersti Saar.

Esitatud taotlused vaatab ühendasutus läbi 60 tööpäeva jooksul alates vooru sulgemisest ehk 29. veebruarist. Tööde tegemiseks on aega 12 kuud alates taotluse rahuldamise otsusest. Kindlasti ei tohi enne rahastamisotsuse kättesaamist töödega – sh olemasoleva ahju lammutamisega – alustada.

Esimese taotlusvooru eelarvest üle jäänud raha suunatakse järgmisse taotlusvooru, kus lisaks ahju uuendamisele ja kaugküttega liitumisele saavad tiheasustuspiirkondades paiknevate eramute omanikud toetust küsida õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, halupuidu- või pelletikatla paigaldamiseks ning mainitud tegevuste puhul ka radiaatorite või põrandakütte soetamiseks ja paigaldamiseks. Teise vooru täpne kogueelarve selgub pärast kõigi esimese vooru taotluste menetlemist.

Ka teises voorus jääb kehtima taotlejate sissetuleku alusel järjestamise põhimõte.

Mõlema taotlusvooru olulise tingimusena peab väikeelamu asuma mõnes järgmistest suurema õhusaastega linnadest või Tallinna linnaosadest: Tallinnas Pirital, Nõmmel, kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas või Haaberstis; Sauel, Tartus, Elvas, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Paides, Tapal, Kärdlas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmel, Pärnus, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel, Jõgeval, Põltsamaal, Valgas, Otepääl, Tõrvas.

Toetuse põhieesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Lisaks panustab kütteseadmete uuendamine energiasäästu ja tuleohutusse.

Overall, it is clear that the majority of the stove support grant in Estonia was requested by homeowners in Harjumaa. This trend could be attributed to various factors such as the popularity of stoves in the region or the level of awareness among homeowners about the grant. Moving forward, it will be important for the government to continue promoting these types of programs to encourage more homeowners across the country to take advantage of the available support. Additionally, further research and analysis should be conducted to understand the specific needs and preferences of homeowners in different regions to tailor future programs accordingly.