Kallas: liikuvusreform eeldab aastas 10–20 miljoni võrra kasvavat dotatsiooni | Eesti

Eestis on juba ammu räägitud vajadusest reformida transpordisüsteemi ning nüüd on välja tulnud konkreetne ettepanek selle elluviimiseks. Kallas on teinud ettepaneku liikuvusreformi elluviimiseks, mis eeldab aastas 10–20 miljoni võrra kasvavat dotatsiooni. See tähendaks olulist muutust riigi transpordipoliitikas ning võimaldaks paremat ligipääsu transpordivõimalustele kogu riigis. Kuid kas see ettepanek on piisavalt ambitsioonikas ja kas Eesti on valmis selliseks muutuseks?

Regionaalministeeriumis plaanitav liikuvusreform algab Harjumaa lääneosa ja Lääne-Eesti suunalt. Mujale jõuab uus taktipõhine nägemus ühistranspordist hiljem – siis, kui leitakse raha tarvilikeks investeeringuteks.

Regionaalministeeriumi plaanitava liikuvusreformi selgrooks on rongi- ja kaugbussiliinid, mille peatuste järgi pannakse käima kohalikud bussid. Regionaalminister Madis Kallase sõnul on reformi eelduseks taktipõhised väljumised.

“Mingi kindla ajaintervalli järgi toimuvad väljumised ja saabumised,” selgitas Kallas, kelle sõnul on hea näide suursaarteni viivad praamiühendused. “Seal on kindel takt üks tund ja kümme minutit, suveperioodil 35 minutit. See toimib kindla taktiga ja selle baasile on lihtsam üles ehitada ka kõiki seotud asju.”

Ministeeriumis veab taktipõhisele ühistranspordile üleminekut transpordispetsialist Hannes Luts, kellelt riik tellis läinud aastal samateemalise analüüsi. Sellest selgub, et ka siis, kui ära teha juba planeeritud investeeringud, jääb raudtee läbilaskevõime liialt väikseks ja taktipõhine rongiliiklus ei hakkaks piisavalt hästi toimima.

Niisiis oleks tarvis kümnete miljonite eurode eest töid nii rongijaamade ümberehitamiseks kui ka selleks, et mõnda olulisse lõiku täiendav rööpapaar lisada. Madis Kallas ütles, et kõike ei pea tegema korraga.

“On asju, mis tõesti tänasesse eelarveprojekti meil ka kolme-nelja aasta perspektiivis ei mahu,” lausus Kallas. “Aga üks on ideaalmudel, kuhu me võiksime Eestis kunagi jõuda; teine on see, et taktipõhist me saaksime teha esialgu teatud piirkondades.”

Investeeringuidki tehakse Kallase kinnitusel etappide kaupa. “Ka Kristiine ühistranspordisõlmest ei saa me rääkida lähima paari aasta perspektiivis. Kui me projekteerimise saaksime tehtud, oleks väga hästi,” märkis ta.

Esialgu plaanib ministeerium taktipõhist ühistransporti katsetada Harjumaa lääneosa ja Läänemaa suunal. Samuti suursaartel, kus takti seavad ette praamid.

“Me vaatame ka keerulisemaid väljakutseid, olgu see näiteks Lõuna-Eesti ja Tartu ümbrus. Proovime järk-järgult minna,” selgitas Kallas, ja lisas, et omaette võimalusi pakub Kagu-Eesti, kuhu suurem osa ühistranspordikasutajatest sõidab kaugliinibussiga.

“Aga ma pean rõhutama, et kui rongiliiklus on sada protsenti meie enda otsustada, siis kaugbussiliinide puhul me peame rääkima vedajatega. Nendega on olnud hea kontakt,” märkis Kallas.

Dotatsiooni tõus 10–20 miljonit aastas

Regionaalministeeriumi teatel peaks liikuvusreformi osaks olema ka ühtne piletisüsteem, nii et sama piletit saaks kasutada kõigis ühistranspordivahendites. Kusjuures pileti hind ei tohiks sõltuda sellest, kas inimene sõidab rongi või bussiga.

Muudatuse eesmärk on, et inimestele oleks ühistranspordi kasutamine lihtsam ja mugavam ning üha enam valitaks isikliku auto asemel ühistransport. Näiteks rongiga sõitis läinud aastal umbes kaheksa miljonit reisijat. Transpordi ja liikuvuse arengukava seab sihiks 20 miljonit reisijat. Oluliselt rohkem inimesi oodatakse ka kohalikesse bussidesse.

Arvestades, et osa ühistranspordist on doteeritud, eeldab suurem hulk reisijaid ka rohkem raha dotatsioonideks. Madis Kallas ütles, et kõigepealt tuleb teha nii, et dotatsiooni ei peaks iga-aastaselt valitsuse reservist otsima. Lisaks sellele peaks ühistransporti pandav raha igal aastal tõusma.

“Kui investeeringud kõrvale jätta, siis praegu meil on baasvajadus 135 miljonit eurot aastas. Iga-aastane juurdekasv oleks kuskil 10–20 miljonit,” sõnas Kallas. “Siis me suudame sellise ühistranspordi üles ehitada, et ei oleks elu ainult Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.”

Sellise tempoga kasvaks ühistranspordi dotatsioon kümne aastaga umbes veerand miljardi euroni. Madis Kallas ütles, et nii kaugele ulatuvaid arvutusi ei maksa praegu teha.

“Kui rongides reisijate arv kasvab, tuleb ka oluliselt suurem piletitulu. Nii pikas vaates on täna keeruline prognoosida,” sõnas Kallas.

Kokkuvõttes näib, et Kaja Kallase pakutud liikuvusreform vajab olulist täiendavat rahastamist, umbes 10-20 miljoni euro võrra aastas. See tähendab, et valitsus peab hoolikalt kaaluma, kuidas selle lisavahendid leida ja kas see on üldse võimalik. Samuti tuleb arvestada, kuidas antud reform mõjutab Eesti transpordisüsteemi ja elanike igapäevaelu. Selge on see, et liikuvusreform on oluline, kuid selle rakendamine võib olla keerukas ja nõuda rohkem ressursse kui algselt arvati.