Terras: lääne sõdurite saatmine Ukrainasse on võimalik vaid koos USA-ga | Välismaa

2225139h4385t24

Terras, the chief of the Estonian Defence Forces, has emphasized the importance of sending Western troops to Ukraine only with the support of the United States. The presence of American troops is seen as crucial in deterring Russian aggression and providing stability in the region. Terras’s statement reflects Estonia’s commitment to security and cooperation with its Western allies in the face of geopolitical challenges. The collaboration between Estonia and the US is instrumental in promoting peace and security in the volatile region of Eastern Europe.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni jutt maavägede Ukrainasse saatmise mitte välistamisest ei ole hetkel reaalne ja näib pigem soovina näidata end ettevaatliku Olaf Scholzi kõrval julge Euroopa liidrina, arutles endine kaitseväe juhataja, Euroopa Parlamendi liige Riho Terras (Isamaa). Ta lisas, et võimalik vägede saatmine Ukrainasse saaks toimuda vaid USA osalemise korral.

“Esiteks, ma arvan, et on hea, et sellised arutelud ja kohtumised toimuvad. Tänases Euroopas ja eriti suurriikide juhtide hulgas on selgelt tunnetada, et nad saavad aru, et niimoodi edasi minna ei saa ja tuleb leida mingisugune uus võti sellele, kuidas Ukrainat vabastada,” ütles Terras ERR-ile.

Terrase hinnangul on osa Macroni väljaütlemise motivatsioonist asjaolu, et ta üritab võtta poliitilist punkti Saksamaa liidukantsler Olaf Scholzi pealtnäha ettevaatlikuma lähenemise arvelt.

“Me peame kaaluma seda võimalust, et Macron seda ütles, sest ta teab, et Scholz seda kindlasti oma valijatele müüa ei suuda ja et Scholz vastandub sellele. See tähendab, et Macron paistab selles kontekstis õilsa rüütlina, kellel Scholz ei lase teha Ukraina jaoks midagi head,” rääkis Terras.

Terras rõhutas, et sakslased on samal ajal päriselt panustanud sisulisse sõjalisse võimekusse olles suuruselt teine Ukraina toetaja. Prantsusmaa on tema sõnul Ukrainat toetanud ainult sõnadega ja mitte sisuliselt. “Nii, et mina seda Macroni juttu väga ei usu,” sõnas terras.

Loe rohkem:  Peastaabi ülema kõne sundis Briti valitsust välistama ajateenistuse taastamise | Välismaa

Küll aga arvas Terras, et täiesti põhjendatud oleks mõelda sellele, kuidas saaks lääneriigid võtta ära Ukraina armeelt mingisuguseid ülesandeid, mis toimuvad tagala poole peal, et nemad saaksid kontsentreeruda sõdimisele rindel.

“Minu arust seda peaks arutama. Aga ma ei usu, et see Macroni, Scholzi vaidlus selle tulemuseni viib. Ehk on võimalik, et see viib selleni, et pika ulatusega relvi saab kasutada Venemaa territooriumil sõjaliste objektide ründamiseks, mida praegu on ka ju Prantsusmaa ja Saksamaa keelanud,” arutles Terras.

Terras rääkis, et teoreetiliselt saaksid lääneriigid oma sekkumisega tugevdada Ukraina õhuruumi ja ka mereruumi Mustal merel, mis aitaks piirata venelaste liikumisvabadust ning seeläbi rakettide kasutamist Ukraina ründamiseks.

Terrase sõnul ei ole Venemaal võimekust lääne sõjalise jõu vastu tegutseda ning lääne õhuoperatsioonid paneks Venemaad kindlasti tagasi tõmbama.

“Minu hinnangul peaks siin väga selgelt vahet tegema, sekkuma. Ja kui mitte NATO-ga, siis riigid, kellel see võimekus on, sest see paneks Venemaa selle operatsiooni peatama, kuna Venemaal ei ole jõudu reaalse sõjalise jõu vastu praegu tegutseda. Nagu me näeme, siis Venemaa ei suuda isegi Avdijivkat ära võtta,” sõnas Terras.

Ta tõdes, et Venemaa arsenalis on tõepoolest ka tuumaähvardused, aga tuumarelva kasutamise korral on Terras veendunud, et Venemaa vastu pöörduks ka Hiina. “Seda ei saa Putin endale lubada,” sõnas Terras.

Ajakirjanik Joakim Klementi küsis Terraselt, et kas Eesti peaks potentsiaalselt koos lääneriikidega oma sõdurid Ukrainasse saatma, kui nii peaks lõpuks otsustatama. Samuti küsis ta, kas see võib tuua kaasa Venemaa rünnakuid Eestile.

“Eesti osalemine või mitteosalemine ei muuda midagi selles faktis, et Eesti on rünnatav ja kindlasti piiririigina ohutsoonis. Aga kui me hakkame valima, kas me toetame Ukrainat või mitte, siis on see nõrkuse näitamine,” vastas Terras.

Loe rohkem:  Pankrottide arv kasvas Rootsis viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele | Välismaa

Terras rõhutas, et täna lääne sõdurite saatmine Ukrainasse reaalselt otsustamisel ei ole. “Esialgu on see Macroni sõnapurtsatus. Aga kui see päriselt päevakorda tuleb, siis peab Eesti tõsiselt kaaluma ja mina hindan, et Eesti peab olema kõikide koalitsioonide osa, mis Ukraina vabaduse eest toimetavad,” ütles Terras.

Terras märkis, et lääneriikide reaalne sekkumine Ukrainas on võimalik ainult siis, kui USA selles samuti kaasa lööb. “See on võimalik ainult siis, kui Ameerika Ühendriigid on meiega koos.”

Kokkuvõttes selgub, et Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem rõhutab, et lääne sõdurite saatmine Ukrainasse on võimalik vaid koostöös USA-ga. Ta tõdeb, et koostöö ja toetus USA-ga on kriitilise tähtsusega, et tagada Ukraina kaitse võimekus ja vastupanuvõime Vene agressioonile. Territoriaalne julgeolek ja koostöö partneritega on olulised põhimõtted, mis aitavad tagada rahu ja stabiilsuse Balti riikides ja kogu Euroopas. Eesti valitsus on otsustanud toetada Ukraina kaitsevõimet ja seista vastu Vene agressioonile ning see nõuab tihedat koostööd oma liitlastega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga