Uuring: vaid viiendik leedulastest maksaks riigikaitsemaksu | Välismaa

2282235h3ccdt24

Viimased uuringud näitavad, et vaid viiendik Leedu elanikest on valmis maksma riigikaitsemaksu, mis on murettekitav uudis riigi julgeoleku seisukohast. See paneb küsima, kas kodanikud mõistavad piisavalt riigi kaitsevajadusi või on mure pigem majanduslikus ebakindluses? Kas riigikaitse teema on muutunud vähem oluliseks või on hoopis vaja rohkem teavitust ja selgitust selle tähtsusest? Uuringu tulemused sunnivad meid analüüsima Leedu ühiskonna prioriteete ja suhtumist riigi kaitsevaldkonda.

Vaid kaks Leedu elanikku kümnest toetaks ettepanekut maksta riigikaitsemaksu ja rohkem kui kolmandik ei arva, et kaitsesüsteemi tuleks rohkem raha eraldada, näitas BNS-i Vilmoruselt tellitud ja teisipäeval avaldatud uuring.

Leedus viidi hiljuti läbi sotsioloogiline uuring seoses viimasel ajal kõlapinda leidnud aruteludega riigikaitse võimaliku täiendava rahastamise allikate üle, mille hulgas kaalutakse ka täiendavaid makse.

Paljud poliitikud ja asjatundjad on nõus, et Saksa brigaadi majutamiseks Leedu väkke 2030. aastaks diviisi loomiseks ja üldise ajateenistuse juurutamiseks on vaja rohkem raha.

Uuringu tulemuste kohaselt oleks 18,6 protsenti küsitletutest nõus maksma kõrgemaid makse, et riik saaks kaitsesüsteemi rahastamist suurendada.

Rohkem kui kolmandik (36 protsenti) vastajatest ei oleks aga nõus seda tegema ega kiida üldiselt heaks vahendite eraldamist riigikaitsele.

Veidi vähem (31,5 protsenti) leedukatest ei ole nõus kõrgemaid makse maksma, kuid usuvad, et äri võiks neid maksta, vahendas BNS.

Kaitsemaksu teemal puudub arvamus 13,9 protsendil vastanutest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et uuring näitas, et vaid umbes viiendik leedulastest oleks valmis maksma riigikaitsemaksu. See võib osutada madalale usaldusele riigi kaitsevõime vastu või lihtsalt inimeste soovimatusele panustada sõjalisse valdkonda. See tulemus võib olla murettekitav Leedu valitsusele, kes peab tagama riigi julgeoleku ja kaitsevõime. On oluline analüüsida, miks inimesed ei ole valmis sellist maksu maksma ja võtta meetmeid usalduse suurendamiseks riigi kaitsepoliitika vastu.

Loe rohkem:  Rumeenia president soovib samuti saada NATO peasekretäriks | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga